Nelja aasta eest Tartu Ülikoolis tööd alustanud grandikeskuse toel on ülikooli teaduseelarve praeguseks kasvanud kaks korda.

TÜ loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp võttis tänavu ette granditaotluse kirjutamise Euroopa Teadusnõukogule (ERC). ERC pakub Euroopa hinnatumaid teadusgrante ja konkurss on ülimalt tihe. Kuigi taotlusvooru tulemused selguvad alles suvel, on tal ettevalmistuste käigus saadud toe eest grandikeskusele ainult häid sõnu.

KOOSTÖÖ grandikeskus.png

Tartu Ülikooli teadustulu on aastatel 2017–2021 kasvanud ligi kaks korda – nii lepingute, toetuste kui ka baasfinantseerimise kaudu. Allikas: TÜ grandikeskus

„Mõned aastad tagasi (enne kui loodi projektikirjutamise üksus, mis on grandikeskuse osa – toim.) tundsin suurt ERC grandi taotlust kirjutades, et olen üsna üksi, ja jäin hätta näiteks Marie Curie projekti eelarve haldamisega. Sel aastal oli vastupidi,“ räägib Sepp. „Grandikeskus hoidis minuga pidevalt ühendust, uuris mu edenemist ja pakkus võimalusi, kuidas mind toetada.“

Granditaotluse kirjutamise viimane ots möödus tihedas koostöös. „Kui sisu oli paigas, aitas grandikeskus veatuks saada ka kogu administratiivse ja bürokraatliku poole: eelarve, projekti ajakava, oodatavate tulemuste esitamise viisi, kõikvõimalike toetuskirjade ja lisadokumentide vormistuse,“ loetleb Sepp.

Vorm on sama tähtis kui sisu

Kui ei tea, mida hindajad dokumentidest üksikasjalikult ootavad, on lihtne tiheda konkurentsiga konkurssidel punkte kaotada. Teadusgrandi saamist ei määra sugugi üksnes parim teaduslik idee – sama tähtis on taotluse vormistamine, et rahastaja ootustele võimalikult täpselt vastata.

Koos teadlastega kirjutab grandikeskus taotlusi Horisondi, Erasmuse, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), ERC ja teistesse välisprogrammidesse. Alates 2018. aastast on keskus aidanud ülikooli tuua üle 14 miljoni euro välisraha. Seejuures on toetusi saanud kõik neli valdkonda.

Üks hea näide on 2019. aastal tööd alustanud e-valitsemise Euroopa teadusruumi (ERA) õppetool, mille loomist toetas Euroopa Komisjon 2,5 miljoni euroga. Mõte, et TÜ-s võiks see õppetool olla, oli infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse CITIS juhil Mihkel Solvakul tekkinud juba aastaid varem. Esimene taotlus esitati Euroopa Komisjonile 2017. aastal, ent toona granti väga kõrgele hindele vaatamata siiski ei saadud.

„Keskendusime oma taotluses tookord teadusvaldkonnale ja ülikooli kasule,“ seletab Solvak. „Mõned aspektid, näiteks tegevuse jätkusuutlikkus ja riskide analüüs, jäid aga piisava tähelepanuta.“

2018. aastal esitati projektikirjutamise üksuse toel uus taotlus, mida oli üksuse juhi Hector Charles Pagani abiga täiendatud. „Projekti idee sai lahti kirjutatud taotlusvooru jaoks sobivamas keeles. Rõhutasime õige nurga alt ka ühiskondlikku kasu,“ sõnab Pagan. „Projektikirjutamise üksus aitabki teadlase ideed rahastajale sobivasse keelde ja sobivateks tegevusteks pakendada ning näha ja kirjeldada selle laiemat mõju,“ selgitab ta.

Õla allapanek tasub ära

Grandikeskus on välja töötanud omaette strateegia selleks, et välisraha hankimise võimalusi oleks rohkem ja ülikooli teadlased pääseksid ligi ka tasulistele partnerluskavadele Euroopa Liidu raamprogrammis. 

TÜ rahvusvahelise teaduskoostöö peaspetsialisti Vallo Mulgi sõnul on nad välja valinud võrgustikud, mis pakuvad koostöövõimalusi paljudele ülikooli instituutidele. Hea näide on Euroopa tervisevaldkonna innovaatikakogukond EIT Health: selle kaudu on koostööprojekte saanud nii Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti geenivaramu, TÜ tehnoloogiainstituut kui ka kliiniliste uuringute keskus.

Samalaadset keskselt koordineeritud mudelit, kus ülikool katab võrgustikutöös osalemisega seotud kulud ja pakub ka nõustamistuge, kasutatakse Mulgi sõnul mujal üsna vähe. „Meie kogemus on näidanud, et see tasub end ära. Näiteks EIT võrgustikes osalemine on toonud ülikoolile tagasi viis korda enam, kui sinna esialgu investeeriti,“ tõi Mulk näite.

Juba grandikeskuse loomisel oli üks selle eesmärke pakkuda tõhusamaid tugiteenuseid veel enne, kui grandi taotlemisega alustatakse. Abiks on digitaalsed andmepõhised tööriistad.

Näiteks soovitab grandisobitustarkvara teadlastele toetusmeetmeid just nende profiili põhjal. Teisalt otsib grandikeskus ka ise võimalusi vahendada otsustajatele TÜ teadlaste pädevust. Eriti tugevalt tuli see esile koroonakriisis, mil ülikool pakkus Vabariigi Valitsusele kriisi ohjamiseks abistavat uuringupaketti. Muu hulgas kuulusid sellesse nii koroonaviiruse levimuse seireuuring kui ka koroonaviiruse seire reovees.

Grandikeskuse loomisel korrastati tugiteenused ning koondati ülikooli projektide menetlemine ühte koordineerimiskeskusesse, mida juhib Illimar Labent. Koordinaatorid tegelevad riikliku rahastuse ja riigihangete, Euroopa Liidu tõukefondide ning välisrahastusega, alates rahastusvõimaluste info jagamisest ning lõpetades abistamisega lepingute sõlmimisel ja aruandluse koostamisel.

Nii on keskuselt abi saanud TÜ mereinstituut, kes on teinud Keskkonnaametile merekeskkonnauuringuid. Mereinstituudi juhi Markus Vetemaa sõnul on see koostöö olnud tänu grandikeskusele palju mugavam: teadlane saab keskenduda teaduslikule sisule, teades, et keskuse koordinaatorid kannavad hoolt administratiivse poole eest.

TÜ kuulub 14 teadusvaldkonnas maailma enim viidatud teadusasutuste hulka ning grandikeskuse meeskond on osa tugevast tagalast, mis aitab TÜ teadlastel oma head mõtted teoks teha.