Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu tegi ettepaneku rahastada 13 teadusprojekti, millega soovitakse lahendada SARS-CoV-2 viirusega seonduvaid probleeme. Projektide elluviimiseks eraldatakse 2,14 miljonit eurot. Tartu Ülikooli projekte on viis.

Teadlased asuvad välja töötama näiteks senisest tõhusamaid näomaske ning biolagunevaid koostisaineid viirusevastaste katete ja puhastusvahendite jaoks. Samuti selgitatakse välja viirusevastaseid aineid, mida oleks võimalik kasutada tavatoodetes, näiteks desinfitseerimisvahendites või kosmeetikatoodetes.

Ühes uuringus otsitakse lahendusi raskesti puhastatavate pindade viirusevastaseks töötlemiseks ja siseõhu puhastamiseks respiratoorsetest viirustest. Ka töötatakse välja patsiendiküsimustiku prototüüp ja luuakse andmeanalüütiline tööriist viiruse leviku kiiruse prognoosimiseks. Peale selle arendatakse roboteid, et vähendada pandeemia olukorras tervishoiutöötajate töökoormust ja nakkusriski haiglates ning hooldekodudes.

Eksperdikomisjoni esimehe, TÜ professori Irja Lutsari sõnul esitati palju väga tugevaid taotlusi ja mitmes neist kavatsetakse lahendada probleeme, mis on seotud nakkushaiguste vältimisega üldisemalt, mitte ainult koroonaviirusega.

„Tihedas konkursisõelas ja piiratud rahasumma juures jäi paraku nii mõnigi hea taotlus seekord rahastuseta. Küll aga võiks sihtgrandivooru ka tulevikus kasutada põletavate probleemide lahendamisel,“ ütles Lutsar.

„Teadusele ei ole omane kiirustamine ja praktiliste lahendusteni jõudmiseks võib minna pikki aastaid,“ sõnas teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku. Ta tõdes, et mõnikord jäävadki teadlaste töö tulemused kas rahanappuse või ettevõtjate huvi puuduse tõttu rakendamata.

„Sihtgrantide toel ellu viidavad projektid aitavad meid eeldatavasti nii koroonaviiruse vastu võitlemisel lähitulevikus kui ka sarnastes olukordades hoopis pikemas perspektiivis. Loodan väga, et teaduse olulisus ja hädavajalikkus meie kõigi igapäevaelus ei vaja enam tõestamist,“ ütles Rutiku.