Meditsiiniteaduste valdkonnas jätkab dekaanina sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember. Juba kevadel pöördusid valdkonna kolleegid Lemberi poole jutuga, et ta peaks kandideerima ka teiseks ametiajaks.

«Nõustusin, sest tundsin vastutust valdkonna ees ega soovinud mugavustsooni tõmbuda. Nelja aastaga olen suure osa ametist ära õppinud. Valijatelt saadud toetus on rõõmustav – olen valmis ka järgmise perioodi meditsiinivaldkonna eest seisma ning Tartu Ülikooli arengusse panustama. See on aga jätkuvalt meeskonnatöö,» rõhutas Lember.

Arstiteaduskonna viimaste dekaanide Toomas Asseri ja Joel Starkopfi tulemusliku töö üheks põhjuseks peabki ta vähemalt kahte ametiaega, mis võimaldas neil alustatu lõpule viia.

Muu hulgas vajavad dekaani jätkuvat tähelepanu kliiniliste uuringute keskus ning uute võimaluste loomine hambaarstidele, peremeditsiinile ja õendusteadusele. Pooleli on mitme õppekava ajakohastamine ning põhiõppe, doktorantuuri ja residentuuri muudatused.

«Soovin jätkata suuri jõupingutusi töötajate palgataseme parandamiseks ja kindla töökeskkonna tagamiseks. Jätkuv tegelemine teadusrahastusega nii ülikoolis kui ka väljaspool on loomas uusi võimalusi. Vaja on jätkata kogu baasrahastuse viimisega instituutidesse, teadlasteni,» loetles ta.

Instituutide asjatundjate ja kaasatud kõneisikute abiga on plaanis ka edaspidi suurendada valdkonna nähtavust. Valdkonna huvide kaitsmine, panustamine ülikooli kui terviku arengusse ja koostöö tihendamine Tartu Ülikooli Kliinikumiga on Lemberi sõnul eeldus Tartu tugevusele meditsiinikeskusena. 

«Meie valdkonnas on erialanõunikuks olemise traditsioon kõigil kliinilistel erialadel. Riigi esindajad teavad meie teadlasi hästi. Küll aga peame olema ise valmis rohkem nõu pakkuma, sest seda kiputakse küsima üha vähem. Sisuline praktiline nõustamine, mis sageli avalikkuse tähelepanu ei köida, on tähtsamgi kui meediakanalites vaidlemine,» ütles Lember.

Keskse juhtimise keerukaim küsimus on tema hinnangul teiste valdkondadega kokkuleppimine, piisava otsustusvabaduse tagamine ja erinevustega arvestamine. Senine koostöö teiste dekaanidega on olnud väga konstruktiivne ning vastastikku mõistev ja toetav.

«Olen omalt poolt teinud kõik ja teen ka edaspidi nii, et ühistöö edeneks parimal viisil. Pean silmas eriti ühiseid erialade piirimaile jäävaid teadussuundi ja grandivõimalusi, samuti üksteist täiendavaid tegevusalasid, kus tugevaid külgi vastastikku võimendatakse,» rääkis dekaan.

Lisaks grandikeskusele peaks tema meelest ka valdkond grantide taotlejatele abi pakkuma ja julgustama osalema rahvusvaheliste grantide taotlemisel. Valdkonnal on tähtis jätkata teadusraha puudumisel ajutiste sildamistega ning samuti pakkuda eelarvetuge tegevustoetusele, kui mõni allüksus on kriisis.

«Meie valdkonnas toimivad kõik need mehhanismid, mistõttu lühiajaliste probleemidega saame kindlasti hakkama nii, et me ei kaota väärtuslikku kompetentsi ega häid kolleege. Suuremas plaanis on see aga ülikooli kui terviku ning kõigi kõrgharidus- ja teadusasutuste ühismure,» leidis Lember.