August Miksi 1938. aastal koostatud kaardil on esitatud Eesti eliidi sünnikohad.
FOTO: Eesti rahvusatlas

Eesti saab esimese rahvusatlase

Uudis

12. novembril kell 17 esitletakse Eesti Rahvusraamatukogus Eesti rahvusatlast ja avatakse põnev kaardinäitus.

TÜ geograafide ja Regio kaardimeistrite koostööna valmiv rahvusatlas võtab kokku meie kartograafilise pärandi ja näitlikustab praegust kartograafilist oskusteavet. See on esimene omalaadne atlas ning põnev teatmeteos, kus on nii vanadel kui ka uutel kaartidel kirjeldatud Eesti viimase saja aasta arengut.

Atlases on ligi pool tuhat temaatilist Eesti kaarti, mis pärinevad eri ajajärkudest. Koos lisatud selgitustega aitavad need mõtestada meie aja- ja kultuurilugu. Rahvusatlas on kõigile huvilistele abiks Eesti tundmaõppimisel ja näitab kartograafia võimalusi kirjeldada väga mitmekesiseid nähtusi.

Kaardid on koondatud 36 teema alla, kus tutvustatakse näiteks Eesti piiri kujunemist, kõrgussuhteid, kliimat, eestlaste päritolu, rahvaluulet, religiooni, Eesti tõmbekeskusi ja 1930. aastate Eesti eliidi sünnikohti.

1938. aastal koostatud Eesti eliidi sünnikohtade kaardilt nähtub, et suurem osa Eesti toonasest silmapaistvatest isikutest, kes olid suuresti ka Eesti riigi sünni juures aastatel 1918–1920, pärinesid lõunapoolsest Eestist. See seostub Lõuna-Eesti viljakamate muldadega ning varasema talude päriseksostmisega 19. sajandil, millest tekkinud jõukus võimaldas anda lastele paremat haridust.

Tõsiste teemakaartide kõrval leiab atlasest kaardid ka muinasvägilaste tegutsemiskohtadest, kama ja verivorsti levikust Eestis ning ühissaunade paiknemisest 1960. aastatel. Iga teemapeatükk lõpeb uue, tänapäeva kajastava kaardiga.

Rahvusraamatukogus avataval näitusel esitletakse rahvusatlase huvipakkuvamaid kaarte, antakse ülevaade kõigist Eestis ilmunud atlastest ja tutvustatakse ka teiste riikide rahvusatlaseid.

Esimene eestikeelne atlas ilmus 1859. aastal ning taasiseseisvunud Eestis on ilmunud mitu kaardiraamatut, millel on rahvusatlase tunnuseid, kuid nii põhjalikku kaardikogumikku pole varem tehtud.

Esimese rahvusatlase väljaandmise eeltöödega alustati küll juba 1930. aastatel geograafiaprofessor August Tammekannu eestvõttel, kuid enne teist maailmasõda jõudis neljasajast plaanitud kaardist trükki vaid üks, kõrgussuhete kaart.

Eesti rahvusatlases on 432 lehekülge ning kõik atlase tekstid on nii eesti kui ka inglise keeles.

Jaga artiklit