Patsiendiohutuse kitsaskohti on nimetatud põletavaimaks tervishoiupoliitiliseks probleemiks maailmas. Ohutuma tervishoiu üks tähtis eeldus on teadusuuringute edendamine patsiendiohutuse valdkonnas. Selleks sai Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi sisekliinik Euroopa Komisjonilt enam kui 300 000 eurot toetust.

Me kõik kasutame ühel või teisel eluperioodil tervishoiuteenuseid. Tervisemurega arsti poole pöördudes eeldame, et saame abi. Selle asemel kogeb aga kuni kümme protsenti tervishoiuteenuste tarbijatest hoopis kahju ning kuni kuus patsienti tuhandest sureb haiglaravil saadud välditava kõrvalekalde tagajärjel. Igal aastal toob see kaasa umbes 23 miljonit eluaastat tervisekadu.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, sisekliiniku juhataja Margus Lember kinnitas, et kõik arstid mäletavad õpingute ajal omandatud põhimõtet «Ära kahjusta!». Seda juhist järgivad arstid iga patsiendi juures. Ja kuigi inimesed eeldavad, et arstiabi saades ei lähe nende tervis kehvemaks, on Lemberi sõnul asi tegelikult märksa keerukam. Ta tõdes, et patsiendiohutus on tihedalt seotud tervishoiu kvaliteediga.

 «Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond on pädevuskeskusena võtnud kandva rolli, et koos kõigi asjaosalistega, sealhulgas Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi, haiglate, arsti- ja patsiendiorganisatsioonidega arendada seda kogu Eesti tarvis,» ütles Lember.

Teerajaja Eestis

Tartu Ülikooli sisehaiguste vanemteadur Kaja Põlluste on kindel, et loodavast keskusest saab patsiendiohutuse uurimise teerajaja Eestis. Praegu puudub patsiendiohutuse küsimustega tegelev oskuste ja teabe keskus. Korrektne tegelemine patsiendiohutusjuhtumitega peab aga Põlluste sõnul muutuma tervishoiutöötajate tavapraktikaks. Seda nõuab ka patsiendikindlustuse seaduse eelnõu, mille kohaselt nähakse lähiaastatel kohustuslikuna ette patsiendiohutusjuhtumite korrektne käsitlemine.

2010. aastal kaitses Teele Orgse magistritöö teemal «Patsiendi ohutus kui teadvustamata probleem Eesti tervishoiupoliitikas». Oma töös analüüsis ta ka 2009. aasta Eurobaromeetri uuringut, kus vaadeldi patsiendiohutuse aspektide tajumist. Uuringust selgus, et eestlased peavad meie tervishoiusüsteemi ohutuse poolest üsna heaks: 27 riigi seas sai Eesti kaheksanda koha. Tulemustes ei ole aga erinevusi selles osas, kas riigis on vastu võetud patsiendi ohutust tagavad seadused või seal on olemas kõrvalekalletest teatamise süsteemid. «Sellest võib järeldada, et patsiendi ohutusega tegelemine ei ole mitte niivõrd patsientide rahulolu ega tervishoiusüsteemi usaldusväärsuse tõstmiseks, kuivõrd pigem ebasoovitavate tulemuste ennetamiseks ning süsteemi efektiivsuse tõstmiseks,» kirjutas Orgse oma magistritöös.

Euroopa Liidus kannatab umbes 8–12% haiglapatsientidest haiglasoleku ajal ilmnenud kõrvalekallete tõttu. Igal aastal saab EL-is hinnanguliselt 4,1 miljonit patsienti tervishoiuteenustega seotud nakkuse ja 37 000 neist sureb.

Põlluste sõnul on igal kliinilisel erialal, olgu selleks sünnitusabi, anestesioloogia, kirurgia või muu, oma ohud ja spetsiifika. «Kui on olnud juhtumeid, mis on mingil põhjusel lõppenud patsiendi tervise kahjustusega, siis peab neid oskama asjakohaste meetoditega analüüsida. Selle tulemusena peame välja jõudma parandusmeetmeteni, mis aitavad tulevikus samalaadseid juhtumeid ennetada,» rääkis Põlluste. Praegu puuduvad aga ühtsed arusaamad ja meetodid juhtumite registreerimiseks, analüüsimiseks, järelduste tegemiseks ning parandustegevuseks.

Parem toimetulek

Patsiendiohutuse valdkonna edendamiseks Eestis alustab TÜ kliinilise meditsiini instituudi sisekliinik projektiga «Patsiendiohutuse uurimiskeskuse arendamine Tartu Ülikoolis». Selle eesmärk on täiustada instituudi teadustöö võimekust patsiendiohutuse alal ning koolitada praeguseid ja tulevasi meditsiinitöötajaid patsiendiohutuse probleemidega pädevalt toime tulema. «Olulised partnerid on kindlasti ka patsiendid ise, kelle tagasiside ja kogemuslood aitavad meil uut valdkonda arendada,» kinnitas Põlluste.

Projekti käigus koolitatakse õppejõude, teadureid ja doktorante koostöös kahe rahvusvaheliselt tunnustatud patsiendiohutuse uurimiskeskusega – Avedis Donabediani uurimisinstituudiga Hispaaniast ja Radboudi Ülikooli Meditsiinikeskusega Hollandist.

Põlluste rääkis, et projekti teadustöösse soovitakse kaasata mitme kliinilise eriala noorteadlasi, kes edaspidi juhiksid ja suunaksid patsiendiohutuse valdkonna teadus- ja arendustegevust nii Tartu Ülikoolis kui ka kogu Eestis ning tagaksid projektis välja töötatud strateegia rakendamise ja patsiendiohutuse alase teadustöö kestlikkuse.

Margus Lember lisas, et patsiendiohutusega tegelemine on ravijuhendite väljatöötamise ning kvaliteedinäitajate ja -aruannete koostamise kõrval meditsiiniteaduste valdkonna kolmas suur tegevusala.

Projekti «Patsiendiohutuse tippkeskuse arendamine Tartu Ülikoolis» (PATSAFE) rahastab Euroopa Komisjon programmi «Horisont 2020» kaudu 323 450 euroga. Projektiga alustatakse selle aasta septembris ja see kestab kolm aastat.