Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna populariseerimist analüüsiva aruande järgi on maastik selles vallas mitmepalgeline, ent tegutsejatel puudub ühtne arusaam eesmärkidest.

Balti Uuringute Instituut ja HeiVäl OÜ koostasid hiljutise uuringu käigus ülevaate loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna populariseerimise praegusest olukorrast ja aastatel 2013–2018 toimunud arengust.

See oli 2013. aastal Eesti Teadusagentuuri tellitud ja Praxise tehtud uuringu «Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis» jätku-uuring. Andmeid koguti muu hulgas veebiküsitlusega, millele vastas 405 koolide esindajat 228 koolist ja 103 teaduse populariseerijat.

Uuringu kohaselt on Eesti LTT populariseerimise maastik mitmekesine. Huviringide kõrval korraldatakse ka teaduslaagreid, konverentse, võistlusi, õppesõite, seminare, koolitusi, projektipõhiseid üritusi jne. Koolide esindajate sõnul on sagedasim teadust populariseeriv tegevus ettevõtete, teaduskeskuste, muuseumide jms külastamine. Väga levinud on ka olümpiaadide ja mälumängude korraldamine või nendes osalemine ja õpilaste ettevalmistamine.

Üks uuringu tegijatest, Balti Uuringute Instituudi analüütik Kats Kivistik tõi näite sellisest populariseerimisvõimalusest nagu teadusteater. Kuigi intervjuudest jäi mulje, et paljudel on sellest juba küllastumus, näitasid küsitluse andmed, et pea pooltes küsimustikule vastanud koolides teadusteater ei käi või seda ise ei tehta.

«Kui teadusteatri jälgimine on lihtne huvi tekitav tegevus, siis selle isetegemine toetab õpitu kinnistamist ja süvendab huvi. See on sarnane õpilasfirma tegemisega, mis on samuti vähe levinud, ning kuigi see annab võimaluse teistele teemat seletada ja teadmisi praktiliselt rakendada, on selle potentsiaal alakasutatud,» kirjeldas Kivistik.

Puudub ühine arusaam

Uuringuaruande järgi on LTT valdkonna populariseerimisel ja tegevusvõimaluste pakkumisel toimunud viimaste aastate jooksul märgatav areng. Näiteks robootika on tänu pidevale rahastamisele arenenud ühtlaselt üle Eesti. Üldiselt on Tallinnas ja eriti Tartus nii eri valdkondadesse kuuluvat kui ka erisuguse olemusega tegevust rohkem kui ülejäänud riigis. Vanuserühmade ja kooliastmete lõikes on tegevusvõimalusi küllaltki ühtlaselt.

Unarusse jäänud sihtrühmad on aga lastevanemad ning vähem motiveeritud ja hariduslike erivajadustega õpilased. Peamise probleemina toodi aruandes esile ebapiisav koordineerimine ja koostöö.

Endiselt valmistavad muret noorte ebapiisavad teadmised LTT valdkonna karjäärivalikutest. Raskusi on populariseeriva tegevuse eesmärgistamise ja tulemuslikkuse hindamisega, vähe tegevusvõimalusi ja materjale on ka venekeelse sihtrühma jaoks.

Samuti on probleeme õpetajate ja populariseerijate järelkasvu, nende pädevuse arendamise ning ebapiisava ja projektipõhise rahastamisega. Aruandes tuuakse esile, et praegu puudub valdkonnas tegutsejatel ühtne arusaam sellest, mida teaduse populariseerimisega tahetakse saavutada.

2013. aasta uuringus toodi ühe probleemina välja populariseerijate pädevuse suurendamise ja järelkasvu tagamise vajadus. Ehkki LTT erialade õpe kõrgkoolides on muutunud populaarsemaks, näitab ka värske uuring, et sarnaselt õpetajate pädevusele ja puudusele on ka see mure endiselt päevakorral.

Tähelepanu noorematele

Kui 2013. aasta uuringus leiti, et noorematele vanuserühmadele on vähe tegevusvõimalusi, siis kordusuuringu järgi pakutakse eri kooliastmetesse kuuluvatele sihtrühmadele LTT-d populariseerivat tegevust ühtlasemalt. Seejuures pööratakse nüüd suuremat tähelepanu noorematele õpilastele.

«Arvestades tüdrukute väiksemat osakaalu LTT valdkonnas, väärib märkimist, et koolide esindajad ja populariseerijad ei erista oma sõnul sihtrühmadena poisse ja tüdrukuid,» rääkis Kivistik.

Küll aga tuleks tema sõnul eri sihtrühmade kaasamisel pöörata enam tähelepanu soolistele, vanuselistele jm erinevustele ning huvide mitmekülgsusele, sest puudust tuntakse ka vähem motiveeritud ja hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud tegevusvõimalustest.

Teaduse populariseerimisel on ka piirkondlikke erinevusi. Üldiselt on teadust populariseerivat tegevust rohkem Tartus ja Tallinnas ning palju sõltub sellest, millised asutused õpilase lähipiirkonnas asuvad. Suurtest linnadest eemale jäävate väikeste koolide, aga ka vene õppekeelega koolide õpilastele on tegevusvõimalused raskemini kättesaadavad.

Koolide esindajate hinnangul on olukord kõige parem robootika valdkonnas. Selle edukuse alus on aktiivne juhendajate koolitus, õppeprogrammid, abistavad materjalid ja võistlused. Koolide endi arvates on mitmekesised tegevusvõimalused olemas ka bioloogias, matemaatikas, keskkonnakaitses, keemias ja füüsikas.

Tähtis on tekitada huvi

Küsitluses osalenud populariseerijate seas olid levinuimad tegevusvaldkonnad bioloogia, keskkonnakaitse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, keemia, robootika ja füüsika. Enim tundsid koolide esindajad puudust tegevusvõimalustest astronoomia, biotehnoloogia ja elektrotehnika alal, ent vähe on neid ka materjaliteaduses ja mehaanikas. Peale selle oleks tarvis tegevust, milles oleks ühendatud LTT eri valdkonnad või LTT ja teised valdkonnad.

Üldhariduskoolide esindajad ja populariseerijad pidasid populariseerimise olulisimaks eesmärgiks huvi tekitamist LTT vastu. Tähtsaks peeti ka teadlikkuse suurendamist ning õpilastele praktilise tegevuse ja isetegemise võimaldamist.

Erinevalt populariseerijatest tähtsustavad koolid rohkem ka andekate laste toetamist, mistõttu on oht, et liiga vähe tähelepanu pööratakse (esmapilgul) vähem motiveeritud ja/või vähem võimekatele õpilastele. Peamised isiklikud ajendid, miks koolides LTT populariseerimisega tegeletakse, tulenevad õpetajate soovist aidata kaasa õpilaste arengule ning olla kursis valdkonna arenguga.

Teaduse populariseerijate probleemid ja lahendused

• Ebapiisav koordineerimine ja koostöö valdkonnas.
  
  Tuleb kokku leppida ühtsetes terminites ja leida selgus asjaosaliste rollides valdkonna arendamisel. Tuleb riiklikult kindlaks määrata valdkonna eesmärgid, prioriteedid, tugistruktuur ja partnerid ning tagada rahaline toetus. Samuti tuleb toetada koolide, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd muu hulgas teadlikkuse suurendamise, kontaktvõrgustiku loomise ja koostööd toetava rahastusega.
• Õpetajate ja populariseerijate järelkasvu ja pädevuse arendamise vajadus.
  
  Tuleb parandada õpetaja-, aga ka juhendajaameti atraktiivsust ning tugevdada aktiivse ja elulise aineõpetamise oskusi taseme- ja täiendusõppes. Tuleb leida viise, kuidas kaasata õpetamisse ja juhendamisse (kogenud) LTT spetsialiste, ja tutvustada võimalust arvestada õppekava osana mitteformaalset haridust, nt huviharidust. Soovitatav on kaotada õpetaja ja huviharidustöötaja erinevused täiendusõppes osalemisel ning tõsta huviharidustöötajate palgataset. Õpetajate koormuse arvutamisel tuleb ringitunde arvestada võrdväärselt ainetundidega. Samuti tuleb parandada õpetajate ja populariseerijate teadlikkust õppematerjalide jagamise võimalusest E-koolikoti keskkonnas ning pakkuda vajaduse korral selle keskkonna kasutajatuge (nt seoses autoriõigustega).
• Lastevanemate, vähem motiveeritud või hariduslike erivajadustega õpilaste ning väiksemate koolide, väiksemate asulate koolide või vene õppekeelega koolide õpilaste vähene kaasamine.
  
  Sihipäraselt tuleb suunata rohkem tegevusvõimalusi sihtrühmadele, kelle jaoks on neid praegu vähe. Tegevust tuleb mitmekesistada nõnda, et huvi LTT vastu ja sobiva tegevuse leiaksid kõik õpilased olenemata vanusest, soost, õppekeelest, andekusest ja motivatsioonist.
• LTT-d populariseeriva tegevuse vähene eesmärgistamine ja tulemuslikkuse hindamine.
  
  Praegu puudub valdkonnas tegutsejatel ühtne arusaam sellest, mida teaduse populariseerimisega tahetakse saavutada. LTT valdkonna ja selle populariseerimise prioriteedid tuleb selgemini määratleda. On vaja välja töötada tugimaterjalid ja/või võimalikult ühtne metoodika populariseeriva tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks ja tagasiside küsimiseks.
• Õpilaste teadlikkus LTT valdkonna karjäärivõimalustest on puudulik.
  
  Teadlikult ja järjepidevalt tuleb pöörata tähelepanu LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamisele ning suurendada õpetajate ja karjäärinõustajate teadlikkust eri karjäärivõimalustest. Ajakirjanduses tuleb LTT valdkonda aktiivsemalt kajastada, et suurendada ühiskonna ja lastevanemate teadlikkust selle tähtsusest.
• Ebapiisav ja projektipõhine rahastamine.
  
  Ennast tõestanud tegevuse jaoks tuleb eraldada mõneks ajaks püsirahastus või toetada pikemaajalisi, nt mitmeaastaseid projekte. Paremini tuleb kasutada võimalust suunata LTT-d populariseerivat tegevust ja seada prioriteete. Tuleb toetada tõmbekeskustest kaugemal asuvaid koole, eriti koolivälise LTT-d populariseeriva tegevuse korral ja populariseerijate koolidesse kutsumisel. Selleks võib kaaluda näiteks sõidukulude korvamist, LTT mobiilse populariseerimise, nt rändõpitubade ja teadusbusside arendamist ning ettevõtetega tehtava koostöö soodustamist. 
• Sügavama huvi hoidmisele pööratakse vähe tähelepanu.
  
  LTT valdkonna järelkasvu tekitamiseks tuleb pöörata suuremat tähelepanu huvi hoidvale ja süvendavale tegevusele. Tuleb korraldada ja riiklikult toetada tegevusvõimalusi, mille käigus õpilased saaksid järjepidevalt areneda.

Allikas: Balti Uuringute Instituudi uuringu «Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamine ja analüüs» aruanne