Rahvusülikooli 100. aasta puhul kingib TÜ Eestile sada loengut, mida peavad teadlased, õppejõud ja kraadiõppurid koolides üle riigi.

Sellist kõiki Eesti piirkondi hõlmavat loengusarja korraldab ülikool esimest korda. Kuigi TÜ teaduskool on varemgi üldhariduskoolidele loenguid korraldanud, ei jõua need tavaliselt maakonnakeskustest kaugemale.

Esimese poolaasta näitel võib öelda, et huvi selle õpivõimaluse vastu on väga suur. Teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik ütles, et jaanuarist juunini anti üle riigi kokku 50 loengut.

«Septembrist kuni detsembrini jätkame sama hooga, et koolid saaksid meilt aasta lõpuks lubatud sada loengut kätte,» lubas Järvik.

Kevadsemestri üks populaarsemaid loenguid oli suulise keele teaduri Andriela Rääbise «Suulise kõne uurimine: viisakusküsimused telefonivestlustes», milles ta rääkis suulise kõne uurimisest Tartu Ülikoolis ja näitas, kuidas alustatakse telefonivestlusi eri kultuurides.

«Tegelikult on see väga lihtne teema – suhelda oskame ju kõik. Selles loengus näitasin, missugune näeb välja meie igapäevane suhtlus, kui seda hästi detailselt uurida. Kõik näited, mida vaatasime ja kuulasime, on pärit tegelikest vestlustest,» seletas Rääbis.

Päris sama teemaga ta sügissemestril enam ei jätka ja uue loengu pealkiri on üldisem: «Suuline kõne». Endiselt tuleb juttu selle uurimisest, eripäradest ja suulise dialoogi ülesehitusest, kuid teises osas keskendub Rääbis hoopis sellele, kuidas sõnastatakse eri suhtlusolukordades palveid. See aitab näidata, milliseid suhtlusstrateegiaid inimesed teadlikult või ebateadlikult igapäevaelus kasutavad.

Enne rahvusülikooli juubelile pühendatud loengusarja on Rääbis käinud mitu aastat koolides ka projekti «Eesti keele päevad haridusasutustes» raames. Tema sõnul on silmaringi laiendamine vastastikune, sest peaaegu igal pool tutvustatakse esinejale ka kooli ajalugu ja kohalikke olusid.

«Tänu sellele olen saanud käia Eestimaa kohtades, kuhu niisama naljalt ei satu. Eriti sooja vastuvõtu poolest on meelde jäänud väike Vasta kool,» ütles Rääbis.

Selgi poolaastal peavad Andriela Rääbise kõrval koolides ettekandeid oma ala tipud. Teiste seas räägib emeriitprofessor Ene-Margit Tiit Eesti rahvastikust viimase saja aasta jooksul, arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo tehisintellektist ja infotehnoloogiast, eesti keele väljendusõpetuse keskuse juhataja Riina Reinsalu keeletoimetaja tööst ja Tartu observatooriumi teaduslik nõustaja Tõnu Viik kosmoselendude mõjust inimesele.

Rahvusülikooli loenguprojekti teeb eriliseks see, et loenguid saavad endale tellida kõik koolid. See annab hea võimaluse väikestele maakoolidele ja esimese poolaasta jooksul kasutasidki nad seda võimalust usinasti.

Sügispoolaasta loenguid saavad koolid tellida rahvusülikooli juubeliaasta veebilehel.