MOOC parandab hariduse kättesaadavust
MOOC (Massive Open Online Course) on koondnimetus veebikursuse kohta, kus saavad osaleda inimesed üle maailma, eestikeelset vastet sel uuel nähtusel veel pole. Massiivseks teebki sellise kursuse võimalike osalejate arv, mis võib ulatuda tuhandetesse.
Elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuse juhataja Lehti Pilt ütles, et kuigi ülikoolis on seni loodud palju avatud õppesisu sisupakettide, õppematerjalide ja videoloengute näol, mis on kõigile huvilistele kättesaadavad, ei saa nende kohta siiski MOOC öelda.
«MOOC on ikkagi tasuta e-kursus, mille raames toimub ka osalejate juhendamine ja hindamine ning lõpetajal on võimalik saada tunnistus ühegi ülikooliga seotud olemata. Tartu ülikoolis tegi esimese sellise kursuse sisu Ivo Leito juhitav meeskond, märtsis lisandub sellele ka kursus Moodle’i keskkonnas,» rääkis Pilt.
Tasuta hariduse põhimõte
Tartus ja ka Eestis üldse on tegu üsna uudse lähenemisega. Rahvusvaheline kogemus MOOC-tüüpi kursuste loomiseks on aga olemas olnud juba mõnda aega. Kõige alguses peeti selliste kursuste tähtsaimaks omaduseks võimalust pakkuda tasuta haridust ka neile, kes elavad vaestes riikides, õppeasutustest kaugel või ei saa mõnel muul põhjusel ülikoolis õppida. Ka praegu on hariduse kättesaadavuse parandamine MOOC-ide üks põhilisi eesmärke.
Ivo Leito, Lauri Jalukse ja Irja Helm panid eelmisel aastal kokku ingliskeelse veebikursuse «Estimation of measurement uncertainty in chemical analysis» aadressil https://sisu.ut.ee/measurement, mida saab kasutada mitmel eri moel.
Esiteks on asjast huvitatutel võimalik endale sobival ajal omal käel videoid vaadates, tekste lugedes ja ülesandeid lahendades kogu materjal selgeks õppida. Teiseks toimib see teatmematerjalina, juba mõõtemääramatuse hindamisega keemias tuttavad inimesed saavad oma teadmisi konkreetsete näidetega täiendada või mälu värskendada. Kuna info on kogu aeg veebilehel olemas, ei ole selleks vaja kuskil registreeruda.
Kolmas variant on aga kursusele ametlikult registreeruda. See tähendab, et kindlal ajavahemikul (esimene reaalajas kursus kestab 3. märtsist kuni 13. aprillini) annab õppejõud Ivo Leito osalejatele igal nädalal konkreetsed ülesanded, millised moodulid endale selgeks teha. Lisaks nn enesekontrolli testidele, mis on kõigile avalikud, saavad osalejad Moodle’i keskkonnas teha ka hindelisi teste. Kursuse edukalt läbinud saavad avatud ülikooli tunnistuse täiendusõppe läbimise kohta ja ühe ainepunkti.
Ivo Leito sõnul peaks juba mõnes ülikoolis õppijad selle ainepunkti soovi korral ja koduülikooli nõusolekul saama ka VÕTA süsteemiga endale üle kanda. Igatahes teeb Tartu ülikool kõik endast oleneva, et vajalikud paberid korda saada.
Kasuks ka tavaloengutes
Miks MOOC on hea?
MOOC on ühe õppeaine või probleemi lihtne ja selge esitlemine terviklikul moel, kus peamine on välja toodud. Hea MOOC võtab ette piiritletud teema ning jätab kõrvale ebavajaliku. See kõik tundub lihtne ja elementaarne. Kuid hea MOOC-i tegemine on hoopis raskem kui tavalise videoloengu ettevalmistamine. See on nõudlik eelkõige õppejõu jaoks, kõik olulised faktid ja seosed peavad loengusse sisse saama. Tudengil peab olema MOOC-i jälgimine huvitav ja mõistetav ning see ei tohi võtta liialt palju aega.
Usun, et tulevikus võiks õppekava osaks võtta mitte üksnes Tartu ülikooli, vaid ka teiste ülikoolide tehtud MOOC-e, kui vastava õppekava programminõukogu seda õigeks peab.
Hea MOOC lihtsustab ja kiirendab mitmete ainete õpetamist ja samas on see ka suurepärane reklaam nii erialale kui ka ülikoolile. Seega võib MOOC olla parim magnet heade tudengite ligimeelitamiseks nii Eestist kui ka kogu maailmast.
Martin Hallik
õppeprorektor
«Me ei olnud tegelikult alguses üldse kindlad, kas suudame selle kursuse valmis teha,» tunnistab Leito ligi pool aastat kestnud materjali kokkupanemisest rääkides, «aga mida rohkem sellega tegelesime, seda rohkem hakkas see meeldima. Lõpuks tegin kõike suure kire ja naudinguga.»
Tööd alustades oli õppejõul näiteks kartus, et ehk ei oska ta kaamera ees rääkida, aga see, nagu ka mitmed teised algsed murekohad osutusid kardetust kergemaks. Hoopis kõige kergem tundunud tavalise teksti kirjutamine oli tegelikult see, mis kõige enam venis ja veel praegugi täiendamist tahab.
Sellest hoolimata on kursus juba praegu terviklik ja iseõppimiseks kasutatav. Veebis on 12 mooduli jagu materjali, mille alla kuuluvad nii tutvustavad loenguvideod koos jooniste, tabelite ja arvutuskäikudega, videoid täiendav tekst kui ka hulgaliselt lahendamist ootavaid ülesandeid.
«Loen samal teemal ülikoolis ka tavalist loengukursust ja arvasin esialgu, et piisab juba olemasolevate materjalide kohendamisest ning üleslaadimisest, aga ei. Veebikursuse jaoks tuli kogu materjal uuesti läbi töötada. Muidugi kasutan ka mitmeid slaide tavaloengutest, aga tundsin, et e-õppe jaoks tuleb asju teisiti teha,» ütleb Leito.
Nii seletab õppejõud kaamera ees paljud keerulisemad asjad lahti hoopis pabertahvlile joonistades ja kirjutades. Samuti on näitlikustatud Excelis arvutustabelite loomine ja andmete põhjal vajalike arvutuste tegemine. Vajalikud tööfailid saab samuti kursuse kodulehelt alla laadida.
Materjali ümberkorraldamise lisatöö üle on Leito väga rõõmus, sest see andis võimaluse analüüsida nii oma loengumaterjale kui ka õpetamisstiili. See on õppejõudude seisukohast väga oluline ja kasulik teguviis. Lisamaterjali kokkupanek andis uut hoogu ka tavaloengutele.
«Ma saan kõike seda kasutada ka omaenda õppetöös: viidata tudengitele konkreetset kohta, kus on loenguteemad lihtsalt ja loogiliselt lahti seletatud või kust leida kontrolltöö jaoks harjutamiseks teste, kus pärast vastuste andmist annab süsteem ka tagasisidet, mis täpselt valesti läks,» toob ta näiteks.
Rahvusvaheline tunnustus
Juba kasutavad Tartu keemikute kokkupandud materjali ka mitmed teised analüütilise keemia ja metroloogia õppejõud ja koolitajad mujal maailmas. Näiteks üks maailma parimaid koolitajaid keemiametroloogia alal, rootslane Bertil Magnusson on samuti lubanud tartlaste loengumaterjale oma koolitustel kasutama hakata.
See on Leito sõnul väga suur tunnustus tervele Tartu ülikoolile. Peale selle teeb see tulevikus märksa kergemaks ka välistudengite leidmise rakendusliku mõõteteaduse ingliskeelsele õppekavale, kus Leito loeb ka veebikursusele aluseks olnud loengukursust.
«Muidugi on see ka üldse Tartu ülikooli pädevusele keemiametroloogia vallas hea reklaam. Osaleme juba praegu sellistes rahvusvahelistes metroloogiaprojektides, kus ülikoolid tavaliselt ei osalegi ja partnerid on pigem metroloogiainstituudid,» räägib Leito.
Veebikursuse loojad on mõelnud ka sellele, et praeguse kursuse mahtu laiendada umbes 3‒4 korda. Sellisel juhul hõlmaks see kogu keemiametroloogiat, aga kuna see on väga suur töö, ei ole see veel praegu kindlalt otsustatud.
Tulevikus on lootust selle kursuse materjalid lisada ka online-platvormile Coursera.org, mis on suurim avatud veebikursuste kollektsioon maailmas. Praegu on see ülipopulaarne tarkvaraplatvorm nii üle koormatud, et Tartu ülikooli Coursera partnerinstitutsiooniks võtmist kaalutakse uuesti kursuse ilmselt alles kevadel. Kursus on saadetud ka veebipõhisesse analüütilise keemia digitaalsesse raamatukokku, kus see on hetkel ülevaatamisel ja lisatakse loodetavasti varsti raamatukokku.
Kursus «Estimation of measurement uncertainty in chemical analysis» on esimene Tartu ülikooli MOOC, mida kevadel kõikidele soovijatele läbimiseks pakutakse.
Merilyn Merisalu
UT peatoimetaja
Lisa kommentaar