Riigikogu võttis möödunud kuul vastu õppetoetuste ja -laenu seaduse muudatused, mis tulenesid vajaduspõhiste õppetoetuste esimese taotlusvooru tulemuste analüüsist. Eelnõuga parandati vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, eesmärk oli kõrvaldada süsteemis esinevat ebaõiglust.

Edaspidi loetakse tudengi perekonna hulka sissetuleku arvestamisel ka kuni 24­aastased statsionaarõppes olevad gümnaasiumiõpilased. Ühtlasi ei arvestata vanemliku hoolitsuseta jäänud üliõpilaste puhul toetuse saamisel nende bioloogiliste vanemate sissetulekut. Muudatusena on võimalik vajaduspõhist õppetoetust taotleda kogu õppeaasta jooksul, samuti kasvab sissetuleku ülempiir pereliikme kohta 280 eurolt kuus 299 euroni kuus.

Eesti üliõpilaskondade liidu meelest ei arvesta õppetoetuste seadus ka edaspidi tudengi tegelikku sissetulekut. Üliõpilaskondade liidu juhatuse liige Johann Peetre leiab, et vajaduspõhiste õppetoetuste taotlemisel toimub perekonna sissetuleku arvestamine eelnenud aasta tuludeklaratsiooni andmete põhjal. «Süsteem on automaatne ning taotleja ei saa enda andmeid täiendada ega muuta,» lisas ta.

Sellise regulatsiooni tõttu tekib aga olukord, kus vajaduspõhisest õppetoetusest jääb ilma tudeng, kelle majanduslik olukord on võrreldes möödunud aasta tuludeklaratsiooniga muutunud ning tema sissetulek on tegelikkuses piisavalt madal, et saada vajaduspõhist õppetoetust. Möödunud aasta alguses pakkus Eesti üliõpilaskondade liit välja vajaduspõhise eritoetuse, kuid see jäi määrusest välja. Kultuurikomisjon plaanib ettepaneku juurde tagasi tulla käesoleva aasta veebruaris.

Esimene vajaduspõhise õppetoetuse taotlusvoor oli möödunud aasta septembris. Analüüs näitas, et üle poole esmakursuslastest, kes avalduse esitamise korral oleksid õppetoetuse saanud, ei teinud seda. Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhatajale Helen Põllole tuli leige huvi taotlemise vastu üllatusena. «Septembri taotlusvoor näitas, et 52 protsenti neist, kes toetust oleksid saanud, ei hakanud seda taotlemagi,» ütles ta.

Õppetoetust olnuks õigus saada 33 protsendil möödunud aastal õppima asunud

14 000 tudengist. Väikese huvi tõttu saab sügissemestril toetust vaid 16 protsenti üliõpilastest. Haridusministeeriumi analüüsist tuli välja, et probleem seisnes eelkõige õppetoetuste taotlemise aktiivsuses. Järgmine taotlusvoor avaneb käesoleva aasta veebruaris, õppetoetust saab taotleda eesti.ee keskkonnas.