Detsembri alguses kirjutas Postimehe ajakirjanik Nils Niitra artikli, mille fookuses oli inglise keele pealetulek Tartu ülikoolis. Kirjutises arutati konkreetsemalt filosoofia magistriõppe inglisekeelseks muutmist.

Üks allikas, professor Marju Lauristin, leidis, et filosofeerida tuleb eesti keeles, lahendusena pakutud kakskeelne õppekava, inglise ja eesti keeles, ei tule aga kõrgharidusstandardi tõttu kõne alla.

Kõrgharidusstandardi kohaselt peab õppekaval olema vaid üks põhikeel. See aga ei välista, et teisi keeli õppetöös ei või kasutada. Keeleseaduses on sätestatud «haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles». Selline säte annab võimaluse integreerida õppetöösse võõrkeelseid materjale ja/või loenguid.

Professor Birute Klaas-Lang leidis artiklis, et ühest küljest tahetakse Tartu ülikoolis teha rahvusvahelist teadust, soovitakse, et oleks rohkem välistudengeid ja -õppejõude. «Teisalt on teadus ka eesti kultuuri osa. Peame mõtlema, kuidas kindlustada eestikeelne teadusarutlus ka 50 või 100 aasta pärast,» ütles ta Postimehe artiklis.

Teemale annab ajaloolise konteksti Tartu ülikooli germaani-romaani filoloogia doktorant Kaidi Kriisa, kes rääkis oma uurimistööle baseerudes, et keelevahetust puudutav temaatika on õhus olnud juba 17. sajandil. «On hästi põnev, et see teema on praegu aktuaalne, sest kui me võtame varauusajast peale, kui Tartu ülikool avati, siis keelevahetust on juba näha ka tolleaegses kontekstis,» ütles ta.

Kriisa uurib kogu 17. sajandi Tartu ülikoolist jäänud kirjalikku pärandit, hõlmates nii Academia Gustaviana (1632–1656) kui ka Academia Gustavo-Carolina (1690–1710) aega. «Senistes uurimustes on vaikimisi eeldatud, et ladina keel oli Tartus ülikooli rajamisest alates keskne ja mõjutas suuresti tolle aja haritlaste elu,» rääkis Kriisa. Ladina keeles kirjutati teadustöid, traktaate, õpperaamatuid, samuti oli ladina keel põhikeeleks õppetöö eri vormides, näiteks disputeerimisel või kõnede pidamisel. Kriisa toob välja, et üksnes teoloogid kasutasid paralleelselt ladina keelega ka teisi klassikalisi keeli nagu vanakreeka, heebrea ja kaldea.

Kriisa sõnul oli 17. sajand Euroopa teaduses keelelise murrangu ajaks, aastasadu oli ladina keel olnud olulisimaks teadus- ja hariduskeeleks, ent 17. sajandi teisel poolel toimus oluline murrang: uute teadussaavutuste publitseerimisel hakati ladina keele asemel üha enam kasutama Euroopa suuri keeli, samal ajal kui ülikooliõpetus jäi konservatiivselt ladinakeelseks.

Õpetamine ja teaduskeel

Kriisa sõnul toetab Tartu akadeemias aset leidnud keelevahetusprotsessi hüpoteesi teiste tollase akadeemia juures kasutatud kirjalike materjalide vaatlus. Näiteks akadeemia senati istungeid peeti valdavalt saksa-ladina (ja ka rootsi) segakeeles kohe ülikooli rajamisest peale, nagu ilmneb Arvo Teringu toimetatud ja välja antud Tartu ülikooli senati protokollidest.

Keelevahetusprotsessi lõppresultaadiks võib pidada Academia Gustavo-Carolina lõpuaastaid, mil kaks professorit, Samuel Auseen ja Jacob Wilde, pidasid kumbki ühe oma loenguist tervikuna rahvakeeles (vastavalt rootsi ja saksa keeles), mida Karl Inno (oma Tartu Ülikooli ajalookäsitluses) on pidanud varauusaegsele luterlikule ülikoolile üsna tavatuks praktikaks.

Olgugi et õpetamisprotsess oli 17. sajandi Tartus ladinakeelne, oli rahvakeelte kasutamine alates 1632. aastast reeglipärane, kuigi väikesemahuline praktika. Regulaarselt kasutati varauusaegse Tartu akadeemia õppetööga seotud trükitekstides ladina keele kõrval eri rahvakeeltest pärit sõnu ja lauseid. 17. sajandist pärinevad traktaadid ja disputatsioonid on enamjaolt kirja pandud ladina keeles, kui teksti tuli sisse mingisugune lause rahva keelest, siis oli sellel ees ladinakeelne märge in sermone vernaculo nostro ehk meie emakeeles. «Kõik tahtsid hiilata oma keeleoskusega, tsiteerida näiteks Lutheri katekismust originaalkeeles,» rääkis Kriisa.

Ladina keelt võib toona pidada üle-euroopaliseks teaduskeeleks ehk lingua franca’ks. «Ehk kui sa tahtsid disputatsioone ja traktaate välja anda, siis oligi lahenduseks ladina keel,» ütles Kriisa. Ladina keelt peeti suisa nii oluliseks, et seda tudeeriti ka enne ülikooli. «Akadeemias oli iseäranis rangelt reglementeeritud ladina keele õppimine ja kasutamine, viimase astme õppuritele määrati trahve, kui nad loengute või tundide vahel rääkisid rahvakeelt,» kirjeldas Kriisa.

Ladina keele oskus andis tudengitele võimalusi käia stuudiumi jooksul õppereisidel eri ülikoolides. Esimesel perioodil ehk aastatel 1632–1656 eeldati ülikoolis, et tudengid saavad aru, mida loengus räägitakse. Teisel perioodil ehk aastatel 1690–1710 olid juba ette nähtud sisseastumiseksamid, kus tehti selgeks kandidaadi keeleoskus. «Kontrolliti, kas tudeng saab aru ja oskab ennast ladina keeles ka korrektselt väljendada,» kõneles Kriisa.

Inglise ja eesti keel

Tänapäevases kontekstis on sellesarnane nõue mõningate õppekavade juures sisseastumisel juba oluline. Martin Hallik kirjutas detsembri UT ajakirja numbris, selleks, et Tartu ülikoolis õppimisega hakkama saada, on vajalik osata võõrkeelt vähemalt B2 tasemel.

Kriisa leiab, et üks keel ei välista teist keelt. Kui inglise keel tuleb ülikooli, siis see ei tähenda automaatselt, et eesti keel või selles filosofeerimise võime kaob. Ta kirjeldab, et ladina keel ei välistanud 17. sajandi ülikoolis tegelikult teisi keeli. Kui sooviti, tsiteeriti rahva keeles ja üksikud loengud olid saksa või rootsi keeles. «Niikaua kui mõttetöö leiab aset eesti keeles ja üksnes töö väljund artikli või dissertatsioonina on võõrkeelne, on tegemist tasakaalustatud mitmekeelsusega, mis võimaldab mul ka emakeeles väga hästi oma töö teemal diskuteerida.» 

Kriisa sõnul pole Tartu ülikoolis ülemäära palju ingliskeelseid õppekavasid, mistõttu ei tasuks praegu veel muretseda, et eesti keel kuhugi kaoks või varju jääks.

Tartu ülikoolis on praegu 12 ingliskeelset õppekava. Tartu ülikooli Narva kolledž pakub venekeelset õpet veel lisaks neljal õppekaval. Võrdluseks olgu välja toodud, et Tallinna ülikoolis on viis võõrkeelset bakalaureuse- ja 12 magistriõppekava. Tallinna tehnikaülikooli bakalaureuseastmes avatakse tuleval aastal 16 vene- ja kolm ingliskeelset õppekava (k.a kolledžid). Praegu on tehnikaülikooli magistriõppes 16 ingliskeelset õppekava. Eesti maaülikoolis saab inglise keeles tudeerida veterinaarmeditsiini ja maastikuarhitektuuri õppekaval. 

Kriisa arvab, et teaduslikus võtmes on vajalik olla rahvusvaheline, kuna eriala, mida ta õpib, õpetatakse Eestis vaid Tartu ülikoolis ning siin on selle ala tudengeid vähe. «Kui kirjutan oma teadustöö, ma tean, et minu teema vastu tuntakse huvi nii Rootsis kui ka Saksamaal, kitsalt eesti keeles, siis sulgen enda jaoks juba mitu ust, sest mu tööst ei saada seal lihtsalt aru,» tunnistas ta.

Kriisa meenutab, et 2011. aastal kaitses tema osakonnas Katre Kaju väga hea eestikeelse doktoritöö  varauusaegsetest reisialbumitest ja töö vastu tuntakse suuremat huvi Saksamaal. Nüüd peab töö autor ilmselt tõlkima asuma. «Ma ei viita sellele, et peaks nüüd vähem tööd tegema, oh ei, selleks, et töö vastu saaks huvi üldse tekkida, peaks see olema juba varasemalt üldmõistetavas teaduskeeles,» arvas Kriisa.

Praeguse diskussiooni valguses saab Kriisa meelest paralleele tõmmata 17. sajandiga. Tegelikult kasutatakse instituutides ja teaduskondades eri keeli, näiteks inglise või saksa keelt. Nende keelte oskus on Kriisa meelest vaikimisi nõue, et ülikoolis tudeerida.

Filosoofia magistriõppe muutustest

Margit Sutrop
filosoofiateaduskonna dekaan

Filosoofia on iga arenenud kultuuri vundament, mis kindlustab mõistelise selguse, mõtlemise korrastatuse ning tekstide tõlgenduse täpsuse. Tartu ülikooli filosoofia on alati olnud avatud maailmale ja teistele keeltele. Eesti filosoofia ei ole vaid eestikeelne ega piirdu vaid Eestis kirjutatud või eestlaste poolt tehtud filosoofiaga. Kui Tartu ülikool 1632. aastal asutati, kirjutati siin kõik filosoofilised traktaadid ladina keeles. 19. sajandil tehti siin filosoofiat saksa keeles. Peamiselt kantiaanide pärusmaaks olnud filosoofia oli maailma filosoofia osa. Mõjukaim neist oli Saksa filosoof Gustav Teichmüller, kes õpetas siin 18 aastat ja kirjutas siin väga olulised tööd ideede ajaloost ning spiritualistlikust filosoofiast. 20. sajandil on Tartu ülikoolis tehtud filosoofiat nii eesti, vene, saksa kui ka inglise keeles.

Äsja lahkus meie hulgast filosoofiaprofessor Leonid Stolovitš, kes töötas Tartu ülikoolis kuuskümmend aastat. Tema loengud ja kirjutised olid venekeelsed, kuid tema õpilaste ja nende õpilaste hulgas on palju eestlasi. Tema Eestis mõeldud mõtted on muutunud eesti kultuuri osaks mitte ainult eestikeelsete tõlgete, vaid ka õpilaste kaudu. Kui tahame saada vaimult suureks, peame olema avatud ka teistele keeltele ning teiste rahvuste esindajate ideedele.

Tartu ülikool on rahvusvaheline rahvusülikool. Rahvusülikooliks olemine ei tähenda sugugi, et ülikool peaks õpetama ainult eestlasi või ainult eesti keeles. Sellist ülikooli pole meil kunagi olnud ega ole ka vaja. Teadus on rahvusvaheline ja teadusliku teadmise levikule ei tohi seada piire – ka mitte keelepiire. Samas on eesti keeles mõtlemine ja kirjutamine väga oluline, sest meil tuleb hoolt kanda selle eest, et siin  ja mujal loodud teaduslik teadmine saaks eesti kultuuri osaks. Rahvusülikooli ülesandeks on tagada, et filosoofiat saaks ja tahetaks teha ka eesti keeles. Kahtlemata on see meie kõigi ühine vastutus. Ja sellest me ei kavatse taganeda.

Viimase kümne aasta jooksul on filosoofia osakond panustanud võrdselt nii rahvusvahelise teaduspotentsiaali kasvatamisse kui ka filosoofiliste võtmetekstide tõlkimisse ning eestikeelse terminoloogia arendamisse. Tegutsevad eesti mõtteloo seminar, analüütilise filosoofia seminar, fenomenoloogia seminar ja eetikakollokvium. Eestikeelne filosoofia pole kunagi olnud nii heal järjel kui praegu. Samas on filosoofia osakond muutunud tõeliselt rahvusvaheliseks: kõrvuti eestlastega on siin lähiaastail töötanud mitmed õppejõud ja järeldoktorid Austriast, Iirimaalt, Inglismaalt, Itaaliast, Jaapanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Soomest ja Ameerika Ühendriikidest. See on tõstnud tublisti ka meie teadustöö taset, meil on palju rahvusvahelisi teadusprojekte ning osaleme arvukates rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Viis aastat oleme osalenud ingliskeelses magistriprogrammis «Hea ühiskonna teooriad», mis pakub kaheksale Balti ja Põhjamaade ülikoolide magistrandile võimalust võtta kursusi ja juhendamist teistest ülikoolidest. Seetõttu ei ole see imekspandav, et filosoofia osakond otsustas avada ingliskeelse magistriõppe. Kõige meelsamini oleksime magistriõppe ametlikeks keelteks pannud nii eesti kui ka inglise keele, sest meil on  ka väga head noored eestikeelsed õppejõud, kes on kaitsnud oma kraade nii Tartus kui ka maailma parimates ülikoolides. Paraku ei luba Eestis praegu kehtiv kõrgharidusstandard magistriõppekavade puhul paralleelselt kahte õppekeelt, nii nagu seda on lubatud doktoriõppekavade puhul. Selleks, et saaksime vastu võtta ka välisüliõpilasi, taotlemegi ingliskeelse õppekava avamist.

See ei tähenda keelevahetust ega eestikeelse filosoofia õppe lõppu Tartu ülikoolis. Filosoofias säilib kindlasti eestikeelne bakalaureuseõpe. Eesti magistritudengitel on ka edaspidi võimalus õppida aineid ning kirjutada magistritöö eesti keeles. Õpetajakoolitusse astujatelt nõutakse eesti keele oskust, kuna pedagoogika aineid õpitakse koos teiste erialade Eesti üliõpilastega. Samas tekib võimalus õppida huvitavas rahvusvahelises seltskonnas kodust lahkumata. Nii võib just ülikooli rahvusvahelistumine hoida ära noorte lahkumise välismaale. Ingliskeelses magistriprogrammis õppimine avardab üliõpilaste silmaringi, võõrkeeleoskust ning – mis peamine – annab väga heal tasemel erialase hariduse, kuna meil õpetavad rahvusvahelisel tasemel õppejõud.

Mõtleme aga ka eestikeelse filosoofia magistriõppe jätkamise võimalustele. Filosoofiateaduskond on praegu reformimas kõiki oma magistriõppe kavasid. Arutame, kas oleks otstarbekas luua magistrikoolid, mis ühelt poolt annaksid võimaluse suurendada koostööd erialade vahel, teisalt aga annaksid üliõpilasele suurema võimaluse spetsialiseeruda. Magistrikoolide raames saaks kindlasti jätkuda ka eestikeelne filosoofia magistriõpe. Tudengitel tekiks aga võimalus siduda filosoofia õppimist näiteks tõlkimise, keele- või kultuuriteaduste õppimisega või võtta spetsialiseerumismoodul mõnest teisest teaduskonnast. See tagaks neile parema väljundi tööturule ja suurendaks Eesti tudengite huvi jätkata filosoofia magistriõppes. Oleme valmis võtma filosoofia magistriõppesse vastu ka teiste erialade bakalaureuse lõpetanuid, sest pakume võimalust lingvistidele tegelda keelefilosoofiaga, psühholoogidele vaimufilosoofiaga, teaduste taustaga tudengitele teadusfilosoofiaga, arstidele meditsiinieetikaga, majanduse lõpetajatele ärieetikaga, riigiteadlastele poliitikafilosoofiaga, juristidele õigusfilosoofiat ja nii edasi. Need, kes pole filosoofiat seni bakalaureuse tasemel õppinud, saavad uues magistrikavas viia oma teadmised kitsamal filosoofia erialal varem õppinutega kiiresti samale tasemele.