Sel aastal on mitu Tartu Ülikooli üliõpilast juhendanud oma praktika ajal Hiina õppureid, kes lihvivad oma keeleoskust, et tulla paari aasta pärast TÜ-sse eesti keeles õppima.

Tartu Ülikooli sõlmis eelmisel aastal noorte hiinlaste õpetamiseks koostöölepingu Beijing International Studies Universityga (BISU). See on üks kahest Pekingi ülikoolist, kus õpetatakse eesti keelt.

Hiinast pärit üliõpilasi on TÜ-s varemgi õppinud, kuid seekord juhendatakse juba sealseid gümnaasiumiõpilasi. Seitsme aasta pikkuse programmi üks osa on nende keeleaasta Eestis.

Peale keeleloengutes ja praktikumides osalemise õpivad hiinlased iseseisvalt ning selles toetavad neid TÜ üliõpilased oma praktika käigus. Praktikat koordineerib eesti keele võõrkeelena lektor Maarika Teral.

«Hiinas on tava lahendada koduseid ülesandeid ühiselt kellegi toetusel. Pakume neile igal nädalal 20 tundi sellist aega. Meie üliõpilased vastavad nende küsimustele, kontrollivad ülesandeid ja on igati valmis toetama keeleõpet ka muud moodi,» rääkis Teral.

Juhendajad leiti eesti ja inglise filoloogide hulgast, kui otsiti aktiivseid eesti keele oskajaid, kes oleksid huvitatud ka õpetamiskogemuse saamisest. Praegu aitab 11-t Hiina õppurit kaheksa üliõpilast.

Seletavad eesti keeles

Tavaliselt on iseseisva õppimise ajal hiinlastega koos üks-kaks vabatahtlikku. Kärt Roomäe ja Svea Tarkin sattusid töötama sellise juhendajate paarina. Nad tõdevad, et kahekesi on kergem, sest nii jõuab vastata rohkematele küsimustele ja tegeleda rohkemate õpilastega.

«Meie peamine roll on emakeelsete kõnelejatena vastata nende koduste tööde tegemisel tekkinud küsimustele ja anda selgitusi, vahel ka samal teemal arutleda. Kuna oleme neile sarnasema vanusega kui õppejõud, on meiega ehk lihtsam suhelda,» rääkis inglise keelt ja kirjandust õppiv Kärt Roomäe.

Hiinlased esitavad palju küsimusi sõnade tähenduse ja selle kohta, kuidas eri vorme lausetes kasutada. Juhendajad püüavad anda selgitusi kõigepealt eesti keeles ja alles siis, kui sellest ei piisa, võtavad nad appi inglise keele.

«Alguses suhtlesimegi nendega rohkem inglise keeles, aga nüüd püüame rahulikult eesti keeles seletada. Ainult inglise keelele lootes ei ole ju mõtet eesti keelt õpetada,» ütles Roomäe.

Kõige sagedamini tekitavad Hiina gümnasistides küsimusi ülesanded, kus tuleb paigutada etteantud sõnad lünka õiges vormis. Selleks on vaja saada aru kogu lausest ja see võib Hiina noorte jaoks praegu veel raske olla.

Osa küsimusi on juhendajategi jaoks keerulised. Tükk tööd on vanasõnadega, sest need sisaldavad tihti tõlkimatuid väljendeid, millest eri keeltes on keeruline aru saada.

«Raske on seletada ka muid kultuurispetsiifilisi asju, mille tausta me ei pruugi ise tunda. Teame küll, et nii tehakse või öeldakse, aga miks? Näiteks küsiti, miks vanasti leiva peale rist tehti,» ütles Roomäe.

Vahel küsitakse ka õppetööväliseid küsimusi. Kui on vaja uude kohta minna, küsitakse igaks juhuks üle, kuidas sinna jõuda. Kui üks Hiina noor plaanis minna vabatahtlikuks loomade varjupaika, uuris ta aga selle kohta, kuidas varjupaigaga kõige paremini kontakti võtta.

Üliõpilased saavad noorte hiinlaste juhendamise eest ainepunkte. Mitu neist on peale õpetamiskogemuse saamise huvitatud ka hiina keelest ja kultuurist ning sellest, kuidas teisest keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed eesti keelt õpivad. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse viimasel kursusel õppiv Svea Tarkin kirjutas sel teemal lausa bakalaureusetöö.

«Tahtsin uurida eesti keelt võõrkeelena õppijaid, aga mul ei olnud veel valimit. See oli hea võimalus, millest kinni haarata. Tegin meie Hiina rühmaga pildikirjelduskatseid ja uurisin, kuidas nad kasutavad käändeid,» tutvustas Tarkin oma tööd.

Õpivad hoolega teooriat

Maarika Terali sõnul paistavad hiinlased teoorias päris tugevad olevat ja õpivad kõik keelereeglid hoolega selgeks. Näiteks on nad juhendajate käest küsinud täpsustavaid küsimusi ja põhjendusi mõne grammatikaõpiku näidete kohta. Suhtlemine on nende jaoks aga raskem.

«Tundub, et Hiinas õpitakse keeli natuke teistmoodi: nad õpivad grammatikareeglid hoolega ära ja püüavad neid ülesannetes rakendada. Sellega, kuidas mingeid vorme suuliselt igapäevaelus kasutada, peavad nad vaeva nägema,» ütles Teral.

Loengute, praktikumide ja juhendatud iseseisva õppimise kõrval pakutakse hiinlastele ka kultuuriprogrammi. Koos juhendajatega on käidud Soomaa rahvuspargis, Tallinna vanalinna uudistamas ning Eesti Rahva Muuseumis kohaliku ajaloo ja kunstiga tutvumas. Samuti käidi õppeaasta jooksul kinos ja teatris eesti filme ja lavastusi vaatamas.

Eesti kultuuri ja igapäevaelu kohta on teinud noored hiinlased toredaid tähelepanekuid.

«Näiteks jäi neile mulje, et eestlased ei kasuta vihmavarju ja tõmbavad saju korral ainult kapuutsi pähe. Suur osa kevadest on seekord nii kuiv olnud, et nad lihtsalt ei sattunud vihmavarjudega inimesi nägema,» muigas Teral.

Hiina noored on kiitnud Eesti viisakaid müüjaid ja autojuhte ning rahulikku ja puhast loodust. Rõõmus üllatus oli nende jaoks see, et siin saab vett juua otse kraanist ja seda ei peagi pudeliga ostma. Ainus kriitika on olnud netikaubanduse kohta, sest hiinlased on harjunud selle märksa kõrgema tasemega.

Hiinlastel eesti nimed

Kõigil Hiina õppuritel on ka eesti nimi: rühmas on näiteks Paavo, Hille, Toomi, Marit ja Juudit. Kõik nimed valiti juba Hiinas eesti keelt õppima asudes koos õpetajatega eesti kirjandusteostest. Nii teevad nad endaga suhtlemise eestlaste jaoks lihtsamaks, sest hiina nimed on nende arvates välismaalaste jaoks liiga keerulised.

Pekingist pärit Yuao Zhang kasutab näiteks nime Avo, sest sellelon tema hiina nimega sarnane hääldus.

«Mina otsustasin eesti keelt õppida selle pärast, et Eesti on rahulik ja siin on ilus loodus. Tartus meeldib mulle käia näiteks Toomemäel. Peking on territooriumilt nagu pool Eestit, aga seal elab rohkem inimesi kui kogu Eestis kokku. Näen Eestit oma tulevikus, tahan siin ajalugu õppida,» rääkis Zhang.

Hiina riik on huvitatud Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega suhete tihendamisest ning toetab seepärast keeleõpet. Näiteks BISU-s, kus õpetatakse omaette erialana 26 keelt, on õppe osa noorte sihtriikidesse saatmine, et nende keeletaset veelgi parandada.

«Pärast aastat meie juures lähevad nad aastaks Hiinasse tagasi. Pärast seda peaksid nad astuma Tartu Ülikooli põhiõppesse, et õppida bakalaureusetasemel eesti keelt. Selleks püüamegi nende keeletaseme nii kõrgele viia, et nad saaksid eestlastega võrdsel alusel sisseastumisega hakkama,» seletas Teral.

Kui koostöölepet uuendatakse, saabub juba pooleteise aasta pärast siia eesti keelt õppima uus rühm Hiina noori, kes vajavad kohalikke juhendajaid. Svea Tarkin ja Kärt Roomäe soovitavad seda võimalust kindlasti kasutada.

«Teistsuguse kultuuri esindajad tulevad meile n-ö koju kätte – see on suurepärane võimalus saada hiinlasi õpetades ise nende keele ja kultuuri kohta rohkem teada! Kindlasti muudab see juhendaja tolerantsemaks ja annab juurde palju teadmisi mitte ainult Hiina, vaid ka Eesti ja meie emakeele kohta,» kinnitas Roomäe.