Järgmisel aastal avab TÜ arvutiteaduse instituut Eesti esimese andmeteaduse magistriõppekava. Õppima kandideerimisele tasub mõelda juba praegu.

Kõikvõimalike andmete kogumine ja salvestamine on muutunud igas eluvaldkonnas järjest lihtsamaks. Küsimus on selles, kuidas mitmekesiseid andmehulki tõhusalt kasutada, samal ajal kui vajalike teadmiste ja oskustega spetsialiste on vähe.

Arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo sõnul ei ole siiani Eesti kõrgkoolides olnud terviklikku õppekava, mis annaks teadmisi andmekaeve, andmete visualiseerimise, masinõppe ja eri rakendusvaldkondades kasutamise kohta korraga. Nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka paljud ettevõtted on juhtinud tähelepanu selle eriala õpetamise vajadusele.

2020. aasta sügisel avataksegi Tartu Ülikoolis uus, kuni 60 õppurile mõeldud andmeteaduse magistriõppekava, mille loomisel teevad arvutiteaduse õppejõud ja teadlased tihedat koostööd paljude teiste valdkondade õppejõududega. Ainete arendamisse kaasatakse ka ettevõtete ja avaliku sektori esindajaid.

«Uus õppekava on erialadeülene kahes mõttes. Esiteks on ained eri erialadelt ja mitmest instituudist, sest andmed on alati mingi rakendusvaldkonna kesksed. Teiseks on õppima oodatud eri õppekavade lõpetajad, et kasvatada ka tudengite mitmekesisust,» ütles Vilo.

See tähendab, et üliõpilased võivad valida, kas nad spetsialiseeruvad äri-, loodus-, sotsiaal- või humanitaarsuunale. Kõik tudengid omandavad üldised põhimõtted ja meetodid, mida rakendada oma valdkonnas. Kõik suunamoodulid sisaldavad valdkonnaspetsiifilisi aineid ja kursusi, kus käsitletakse valdkonna andmete töötlemiseks vajalikke meetodeid.

«Tõsi, rahastustingimuste alusel on kehtestatud piirang, et õppima asuja peab olema vähemalt 60 EAP mahus läbinud matemaatika, matemaatilise statistika või informaatika õppeaineid või vähemalt näitama, kuidas see vastavus on tagatud muu varasema kogemusega,» selgitas Vilo.

Selles mahus eeldusaineid võivad omandada põhimõtteliselt kõikide erialade tudengid näiteks kõrvaleriala või vabaainete valikuga.

Peale alus- ja tasandusmoodulite, milles keskendutakse üldistele eri sektoreid ühendavatele andmeteaduse põhimõtetele ja meetoditele, sisaldavad kõik plaanitavad kolm peamist suunda aineid, mis tutvustavad andmeteadust vastava eriala kontekstis. Esialgse kava järgi on umbes pool ainetest uued ja ülejäänud põhinevad praegu TÜ-s pakutavatel ainetel.

Eri sektorites ja teadusharudes võivad andmed olla väga erinevad. Seega peavad andmeteadlasel olema mitmekülgsed teadmised, et neid koguda, eeltöödelda, analüüsida ning tulemused arusaadavalt esitada.

«Tekstilisi andmeid töötlevad teadlased peavad arvestama hoopis teistsuguste andmestruktuuridega kui rahvastikuandmetega tegelevad andmeteadlased,» tõi Vilo näite.

Õppekava lõpetajad on oodatud tööle IT- ja muudesse ettevõtetesse, aga ka riigiasutustesse, kus on samuti palju andmeid ning vajadus tõhustada avalikku sektorit ja poliitikakujundamist. Peale selle on näha, et ülikoolis oodatakse selliste oskustega kandidaate doktorantuuri paljudel erialadel, näiteks digihumanitaaria, terviseuuringute, astronoomia alal jm.

Andmeteaduse õppekava väljatöötamist ja loomist rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetme «Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine» tegevuse «Digitaalse kirjaoskuse suurendamine» eelarvest.