Augusti teisel poolel arutletakse Metsaülikoolis Tartu Ülikooli kui Eesti rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul tarkuse ja teadmiste üle.

21.–25. augustil Käärikul toimuvas Metsaülikoolis võetakse luubi alla ülikooli eesmärk sada aastat tagasi ja praegu. Samuti küsitakse, milliseid inimesi vajab Eesti ja maailma tööturg 2025. aastal ning kas eestlane usaldab teadust. Eesti kõrgharidusjuhtide arutelul tõstatatakse küsimus, mis on praeguse kõrghariduse peamised sõlmpunktid ja kuhu minna edasi.

«Religiooniloolane Marju Lepajõe on öelnud, et eestlased on hariduse usku. Mida see aga tähendab 21. sajandil? Millises keeles ja kus me kõrgharidust anname või võtame? Kas meie ühikond usaldab teadust või kellele on teadust tarvis?» küsis Metsaülikooli juhataja Triin Käpp tänavust programmi iseloomustades.

Tänavuse Metsaülikooli avaloengu peab Jüri Engelbrecht. Lektoritena jagavad oma mõtteid Rein Taagepera, Mait Klaassen, Alar Karis, Tarmo Soomere, Marju Himma-Kadakas, Kai Realo, Aune Valk, Katri Raik, Raul Eamets ja paljud teised.

Metsaülikool on vabatahtlik organisatsioon, mis on loodud eesmärgiga edendada Eestis arutelukultuuri, vaagida ühiskondlikke probleeme ja pakkuda neile lahendusi ning arutleda riigi tuleviku üle. Metsaülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas Kotkajärvel aastal 1967. Eestis toimus esimene Metsaülikool 1989. aastal Käärikul.

Metsaülikooli saab registreeruda kodulehel www.metsaylikool.ee. Kohtade arv on piiratud.