28. juunil oli 70 aasta sünnipäev rahvusvaheliselt tuntud teadlasel, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi taimefüsioloogia õppetooli ning TÜ füüsika instituudi laborijuhatajal professor akadeemik Arvi Freibergil.  

Arvi Freiberg on sündinud 1948. aastal Ida-Virumaal, Kuremäe külas,  ja lõpetanud 1966. aastal Paide Keskkooli. Kuigi tema peamiseks huviaineks oli kujunenud füüsika, kulges ülikooli ja kitsama eriala valik käänulist teed mööda. Noormehele tundus sobivaimana Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegune Tallinna Tehnikaülikool) pooljuhtide tehnoloogia eriala, mis oli äsja avatud. Ülikooli lõpetas Arvi Freiberg cum laude 1971. aastal.  

Eesti NSV Teaduste Akadeemia asepresident Karl Rebane hoidis edukal füüsikatudengil silma peal ja kutsus ta tööle Tartu Ülikooli. Seal alustas Arvi Freiberg oma sisukat ja pühendunud teadlasekarjääri.

Väitekirja «Elektron-foononinteraktsioonide iseärasused ja defektide mõju molekulaartsentrite spektritele leelishalogeniidide kristallides» kaitses Arvi Freiberg 1976. aastal. Selle järel keskendus ta laserspektroskoopia teemale, mis tipnes 1986. aastal füüsika-matemaatikadoktori kraadi kaitsmisega teemal «Pikosekundiline spektrokronograafia ja relaksatsiooniprotsessid molekulaarsetes tihksüsteemides».

Eriti oluliseks peab Arvi Freiberg oma teadlaseteel üleminekut biofüüsika valdkonda, kuhu teda meelitas kvantfüüsika ja bioloogia seos fotosünteesis. Talle pakkus huvi, kuidas toimub valguskvantide neeldumine ja nende energia kasutamine.

Arvi Freibergi ilmunud tööde nimekiri on pikk: selles on üle 200 teadusartikli, sh peatükid kolmes kollektiivses monograafias ja üks autoritunnistus.

Laureaadi edukat teadustööd tunnustati 2006. aastal Eesti riikliku teaduspreemiaga ja kolm aastat hiljem valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Arvi Freiberg on ka New Yorgi Teaduste Akadeemia liige, Rahvusvahelise Fotosünteesi Uurimise Ühingu asutajaliige ning Euroopa laserandmete klastri Laserlab Europe alaline ekspert.

Energiat on Arvi Freibergil jätkunud ka paljudeks muudeks korraldusülesanneteks, mille seast on üks olulisemaid olnud TÜ füüsika instituudi direktori ametikoht teadusele raskeil aastail 1989–1994.

Teadlase panuse hindamisel on tähtis ka järelkasvu suurus. Torkab silma, et üliõpilased on tundnud teoreetiliselt ja tehniliselt keerulise fotosünteesi valdkonna vastu huvi – Arvi Freiberg on osanud teha selle eriala huvitavaks, õpetades neile füüsika aluseid ja bioloogilist füüsikat. Juhendatutest on doktorikraadini jõudnud seitse, kelle seast mitu on saanud kolleegideks uurimisrühmas ja kaks töötab professorina välismaal.

Meie silme ette tuleb Arvi tänu tennisemängule ja suusatamisele alati heas vormis ja aktiivsena. Teada on ka tema armastus hea nalja ja seltskonna vastu. Kolleegid meenutavad rõõmuga õdusaid õhtuid tema pere suvekodus, kus vestlused kulgesid laial teemaderingil, ulatudes abikaasa Niina toel kunstiküsimusteni.

Kolleegid ja sõbrad TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonnast õnnitlevad Arvi Freibergi ning soovivad talle edasist rõõmu ja rahuldust teadustööst, sest huvi biofüüsika vastu ei tundu raugevat.