Viljandi kultuuriakadeemia juubelil arutatakse regionaalse kõrghariduse väärtuste üle. Kolledžite juhid leiavad, et neil on palju pakkuda ja üldplaanis läheb neil ka päris hästi. Ometi on ka murekohti.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppe- ja arendusdirektor Tuulike Kivestu rääkis, et kolledžite rolli ja saatuse üle on arutatud juba pikka aega. 2008. aastal sõlmisid Eesti ülikoolid ühiste kavatsuste lepingu regionaalsete kompetentsikeskuste loomise kohta.

Kivestu sõnul võib täna öelda, et võrgustik on välja arendatud ning nõu oleks vaja pidada selle üle, kuidas tagada kolledžite jätkusuutlik tegevus. Viljandi kultuuriakadeemia 65. juubeliaastapäeva puhul ongi tema sõnul väga sobiv võimalus kutsuda endale kõik osapooled külla ning pidada üheskoos maha konverents teemal «Regionaalse kõrghariduse väärtus ja hind».

Tartu ülikoolil on kolm kolledžit: Viljandis, Pärnus ja Narvas. Kõigi kolme kooli esindajad ütlesid kui ühest suust, et nende koolil läheb üsna hästi. Ometi nentisid kõik, et on ka murekohti.

Tuulike Kivestu rääkis, et Viljandi kultuuriakadeemia olukord on küllaltki hea sellepärast, et neil on väga kindel roll nii ülikoolis kui ka Eestis laiemalt.

Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko rääkis, et ka neil läheb päris hästi ja hetkel pannakse rõhku töökorraldusele ning lõpetajate ja sisseastujate arvule.

Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe lausus omalt poolt, et Tartu ülikool hoiab oma kolledžeid ja temal ülikoolile etteheiteid pole.

Koostöö KOV-idega

Viljandis toimuval konverentsil arutatakse ka selle üle, kuivõrd peaks kolledž kohaliku omavalitsusega koostööd tegema.  

Kivestu sõnul on sellest palju räägitud, et piirkonna koolid on vajalikud, aga konverentsilt ootab ta, et minnakse konkreetsemaks. Nii, et tuleks välja, kuidas erinevad osapooled on valmis panustama ning omavahel koostööd tegema.

Peale selle võiks tema sõnul regionaalpoliitika ja haridusküsimuste puhul arutada seda, kuidas riik saaks piirkonnapoliitika elluviimise juures ära kasutada kolledžite olemasolu.

Ka Villiko leiab, et kui kolledž asub mingis piirkonnas, siis võiks ta oma piirkonnaga koostööd teha. «Aga koostöö arendamine pole akadeemilise ülikooli peamine ülesanne. Kui need langevad kuidagi kohalike vajadustega kokku, siis võidavad kõik,» ütles ta.

Villiko sõnul annavad kolledžid juurde seda, et elu Eestis on tunduvalt mitmekülgsem ja kogu kõrgharidus ei koondu ainult suurtesse keskustesse.

Vallimäe rääkis aga eelarvamustest, mis kohalikul kogukonnal on. «Kohalikud arvavad, et meie ülesanne on kogukonda teenida, aga kui vaatame eelarvet, siis oleme ikkagi koolitusasutus. Me ei saa kohalikku kogukonda arendada erinevate projektide näol, sest meil pole sellist raha. Kui selle raha leiame, siis tuleb see õpetamise arvelt,» seletas ta.

Kivestu tõi välja, et kolledžid on kasulikud ka linnadele, kus nad asuvad, sest toovad piirkonda üliõpilasi, kellel on omakorda uusi ja värskeid mõtteid. Paljud koolilõpetajad jäävad ka edasi nendesse linnadesse elama ja töötama.

Raha alati mureks

Kuigi üldplaanis saavad kolledžid kenasti hakkama, on ka murekohti. Kivestu tõi välja, et raha on üks teema, mis on ilmselt igal pool mureks ja raha võiks alati rohkem olla, sest kolledžid peavad neile eraldatud õpperahade eest näiteks ka oluliselt kulukamat tugistruktuuri ülal hoidma.

Peale selle ei ela paljud õppejõud Viljandis ja sõidavad kohale mujalt, et loenguid anda. «Teinekord on õppejõudude leidmine päris suur ülesanne ning üldse on kogu logistika korraldamine oluliselt keerulised kui Tartus või Tallinnas,» sõnas Kivestu.

Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe rääkis aga, et suure reformiga, mis jättis alles neli teaduskonda, on lood veidi segasemad kui varem, sest kolledžite lõimumist suurte teaduskondadega on vähe.

Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko ütles, et väljakutsed, mis on kolledžitel, on kogu kõrgharidusmaastikul samad: peamiselt ikka see, et üliõpilasi jääb üha vähemaks. Samas esitas ta küsimuse, et kui noori jääb üha vähemaks, siis kas need, kes ülikooli sisse saavad, on tõesti seda väärt või saavad nad sisse sellepärast, et kohad on vaja täis saada. Seega peab hoolega vaatama, millist ettevalmistust pakuvad gümnaasiumid õpilastele. 

Kõik juhid tõid aga välja selle, et kui võrrelda Tartu ülikooli kolledžeid Tallinna ülikooli omadega, siis on Tartu omadel väga hästi läinud. Näiteks pole senimaani teada, kas sügisel avatakse Rakveres uutele üliõpilastele vastuvõtt või mitte. Lood pole head ka Haapsalus. Tartu ülikooli kolledžeid sellised mured ei kimbuta ja kuigi üliõpilasi jääb vähemaks, siis ei ole probleemi sellega, et inimestel ei oleks huvi ühe või teise eriala õppekava vastu.

Vallimäe ütles, et kui oled väike kool, siis pead olema üle Eesti tähtis ja vajalik. Ta usub, et Tartu ülikooli kolledžid on selle eesmärgi täitnud.

Pärnu kolledži ja ka teiste Tartu ülikooli kolledžite eeliseks toob Vallimäe selle, et neil on palju praktikat, mida hindavad nii tudengid kui ka tööandjad. Ta ise leiab, et rakenduskõrgharidusega on vahel isegi lihtsam tööle saada kui bakalaureusekraadiga.

Vallimäe rääkis, et kuigi nad asuvad kõrvalisemas piirkonnas, siis tegelikult teenivad kolledžid tervet Eestit. «Kui ma oleks rektor, siis oleksin väga uhke meie kolledžite üle,» lausus ta.

«Müts maha ülikooli ees, et ta arendab, armastab ja hoiab oma kolledžeid. Mul on pigem küsimus poliitikutele: miks kasutatakse kolledžite võimalusi nii vähe? See pole otseselt etteheide, aga väljakutse võiks olla suurem,» sõnas Vallimäe.