Tartu ülikooli filosoofia osakond korraldab 11.–13. mail Käärikul Eesti filosoofia XIII aastakonverentsi, mis kannab tänavu pealkirja «Faktid, vaidlused ja argumendid «tõejärgsuse» ajastul».

Poliitika ja meedia päevakajaliste suundumustega sammu pidades on ka filosoofid otsustanud anda oma panuse tõejärgsuseks nimetatava paljutahulise nähtuse uurimisse.

Konverentsi peakorraldaja, vanemteadur Roomet Jakapi arvab, et tõejärgsuse-teema käsitlemisel on filosoofide lähenemisviisi eripära kindlasti see, et asjassepuutuvaid mõisteid esitletakse kompromissitu põhjalikkuse ja järjekindlusega. «See ei tähenda aga, et jõutakse välja üldtunnustatud seisukohtadeni. Lahkarvamused ja erinevad lähenemisviisid jäävad, kuid nende järelekatsumine viib sügavama arusaamiseni sellest, mis selles tõejärgses maailmas ja mõtlemises õigupoolest toimub,» ütles Jakapi.

Konverentsi ettekandesektsioonides arutlevad nii elukutselised Eesti filosoofid, kraadiõppurid kui ka mõned väliskülalised konverentsi põhiteema, aga ka teiste filosoofiliste küsimuste üle, tehes seda filosoofia eri valdkondade ja suundumuste raames või neid raame ületades.

Konverentsil kõnelevad näiteks Helsingi ülikoolist S. M Amadae, Tongij ülikoolist Helmut Heit, Tallinna ülikoolist Indrek Ibrus ja Tartu ülikoolist Piret Kuusk.

Peale ettekannete ja arutelude on kavas mitmekesine kultuuri- ja meelelahutuskava, kus tutvustatakse näiteks Eesti filosoofide uuemaid teoseid. Töötubades saavad osalised tegeleda jooga, balleti ja visuaalkunstiga. Samuti loevad filosoofidest autorid oma luulet ning tehakse performance’it ja vaadatakse filmi.