Sel aastal käsitletakse 17. rahvusvahelisel geenifoorumil suurandmete rolli isikupõhises meditsiinis. Foorum «Big Data in Personalized Medicine» toimub 15.–16. juunil ning sellel osaleb inimesi kaheksast kuni kümnest riigist.

Konverentsil käsitletakse personaalmeditsiini arenguid Eestis, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, samuti räägitakse terviseriskide uurimisest ostlemiskäitumise ja soolebakterite uuringute kaudu. Käsitlemisele tulevad ka ravimiarendus inimese genoomikas ja suurandmete ajajärgus, CRISPR-Cas9 ja üheraku analüüsimetoodikad molekulaarbioloogias ning populatsiooni geneetika ja vana DNA uurimine, sealhulgas rahvaste rännete kaardistamine.

Geenifoorumi peaesinejad on professor Mark Caulfield Inglismaalt ja doktor Ingrid Borecki USA-st. Professor Caulfield tutvustab oma ettekandes Ühendkuningriigis tehtavat projekti, mille raames sekveneeritakse 100 000 elaniku täisgenoomid, sealhulgas sekveneeritakse 50 000 kaasasündinud haigustega last. Inglismaal tehtava projekti laiem eesmärk sarnaneb sellega, mille poole püüeldakse ka Eestis – muuta täppismeditsiin tegelikkuseks.

Doktor Borecki esindab USA juhtivat ravimiarendusfirmat Regeneron Pharmaceuticals ja tema käsitleb oma ettekandes seda, kuidas võimaldab inimese genoomis esinevate mutatsioonide uurimine muuta ravimiarendusprotsessi kulutõhusamaks ja edukamaks.

«Huvitavaid teemasid on aga veelgi. Näiteks kirjeldab professor Mads Melbye oma ettekandes Taanis tehtavat laiaulatuslikku uuringut, mille raames kõrvutatakse ostlemisandmeid olemasolevate terviseandmetega, et saada selgust, kuivõrd mõjutavad tegelikult ostetavad toidukaubad inimeste tervist,» rääkis geenivaramu projektijuht ja geenifoorumi korralduskomitee juht Maris Väli-Täht.

Konverentsil esinevad sel korral kaks Eesti arsti: professor Vallo Tillmann ja doktor Madis Tiik. Professor Tillmann räägib oma ettekandes peaasjalikult uuringutest, mis analüüsivad soole mikrofloora mõjust lapse varajasele arengule ning haigestumisele. Doktor Madis Tiik annab ülevaate personaalmeditsiini rakendamise võimalustest tervishoius ja seda eelkõige digitaalsete terviseandmete võimalikust haldamisest lähtuvalt.

Geenifoorumi programmikomitee juhi Tõnu Esko sõnul muutub personaalmeditsiini rakendamine üha päevakohasemaks. «Sellega tegelevad paljud riigid ning see on muutunud aktuaalseks kõigis arenenud riikides seoses elanikkonna vananemise ja tervishoiusüsteemi üha kasvavate kulude tõttu. Eesti on selles osas esirinnas, kuna riik on käivitanud riikliku peremeditsiini programmi, samuti on olemas vajalik IT võimekus, terviseandmed on suuresti digitaalsed ja TÜ Eesti geenivaramus on hoiul ligi 52 000 eestimaalase geneetilised profiilid,» sõnas ta.

Esko lisas, et Eesti võiks olla esimene riik maailmas, kus isikupõhine meditsiin on rakendatud kogu riigis ja see võiks Eestist teha omakorda nn «Digital Health Valley» laadse tõmbekeskuse.

Foorumile oodatakse eelkõige teadlasi ja arste, eluteaduste valdkonnaga seotud kraadiõppureid ja meditsiinitudengeid. Põhiõppe tudengitel on võimalus konverentsi ettekandeid kuulata tasuta.