Eelmisel kevadel alanud TÜ raamatukogu renoveerimine on jõudnud praeguseks järku, kus ülikool püüab ehitusfirmaga senise ehituse maksumuse läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda ning samal ajal ka raamatukogu töötajate ja kasutajate rahuloluga seotud küsimusi ja muresid lahendada. 

Ülikool otsustas eelmise aasta lõpus ehitusfirmaga YIT lepingu lõpetada, sest ettevõte oli ka pikendatud tähtajaks renoveerimistöödega väga kaugel sellest, et raamatukogu oleks võimalik osaliselt avada.

Objektil tehtud tööde vahehindamine näitas, et teisest järgust, mille peamine sisu oli raamatukogu fuajee, lugemissaalide ja tööruumide renoveerimine ning liftide ehitus, oli eelmise aasta lõpuks tehtud ligikaudu 35%, seega kulgesid ehitustööd kuus korda plaanitust aeglasemalt.

Selle aasta algusest on ehitusfirmaga peetud läbirääkimisi teemal, kui palju võlgneb ülikool tehtud tööde eest. Kompromissile saada on olnud keeruline, sest kokku tuleb leppida väga paljudes eri üksikasjades, alustades sellest, missuguse kvaliteediga on tehtud praegused ehitustööd ning lõpetades sellega, kui palju on vajalikest töödest üldse tehtud ning kui palju see võiks kokku maksta.

Raamatukogu direktor Martin Hallik tõi näiteks, et praegu on kvaliteediprobleeme hoidlate põrandatega, mille betoon on juba praegu pragunenud ja mõnest kohast auklik. Samuti on riidehoidu paigaldatud valed raamid, mõnes koridoris on uksed paigaldatud erinevate kõrgustega jne. Sarnaseid üksikasju on veel mitmeid.

Ülikooli arendusprorektor ja ühtlasi kantsleri kohusetäitja Erik Puura ütles, et läbirääkimiste käigus on kindlasti kohti, mis jäävadki vaieldavateks. «Seinte viimistlemine on üks näide. Kui lõppviimistlus on tegemata või ei ole see piisava kvaliteediga, siis on väga raske hinnata, mitu protsenti tööst on ühes või teises kohas tehtud.»

Puura sõnul on renoveerimisprojektide puhul samuti alati olemas võimalikud umbmäärasused ning seetõttu on lepingus olemas ka klausel ja ehitajal tulebki teatud riskid võtta. «Seesugused olukorrad tuleb jooksvalt koos tellijaga lahendada,» lisas ta.

Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel sõnas, et ehituse käigus on tegelikult võimalus kõik üksikasjad läbi rääkida, et koos lahendused leida. «Eeldasime, et ehitaja kooskõlastab meiega rohkem, kuid paljuski seda ei tehtud. Oleksime koos saanud leida kindlasti paremaid lahendusi.» Raamatukogu eriosad nõudsid kooskõlastatud tööprojekte, mida ehitaja aga ülikoolile ei esitanud.

Läbirääkimised ehitajaga

Eelmise kuu lõpus jätkas Erik Puura läbirääkimisi YIT Ehituse kontserni asejuhiga Soomes, kuna senised arutelud Lõuna-Eesti piirkonna juhtkonnaga ei ole edenenud. Üksikasjalikum kohtumine toimub mai esimeses pooles. «Meie soov on endiselt leida kompromiss. Saame aru, et nende tegutsemisahel on pikk, kontsern on suur ning seetõttu püüan nüüd rääkida otse kontserni juhtkonnaga,» ütles Puura.

Küsimusele, miks peaksid seekordsed läbirääkimised vilja kandma, vastas Puura, et tema arvates on põhimure olnud praegu pikas käsuahelas, ja ta usub siiralt, et suudab ehitusfirmaga kokkuleppele jõuda. «Peamised vaidlusküsimused on olnud seotud tööde kvaliteedi ja maksumusega. Samuti materjalidega, mille ehitusfirma on tellinud, kuid mida ei ole objektile kohale toodud ning mistõttu ei saa me neid kuludena aktsepteerida.»

Paljude lugejate ja ka raamatukogu töötajate küsimus on olnud, miks ei lõpetanud ülikool ehitajaga lepingut varem ning miks tuldi ehitajale mitu korda vastu.

Teadaolevalt oli esialgu plaan avada lugemissaalid eelmise aasta sügisel. Kui selgus, et see kuupäev ei saa tõeks, pakkus ehitaja välja uue tähtajana aasta lõpu, millega ülikool nõustus. See tähendas kolme lisakuud esimese järgu lõpetamiseks. «Ehitaja kinnitas meile, et ta teab, et tegemist on vastutusrikka objektiga ning lugemissaalid tuleb õigel ajal avada, kuid ometi hakati ühel hetkel oma lubadustest taganema. Lootsime, et nad jõuavad siiski aasta lõpuks valmis ja teadsime, et kui lõpetame lepingu kohe sügisel, siis võtab uue hanke väljakuulutamine ja lepingu sõlmimine väga palju aega. Lootsime parimat,» kirjeldas Heiki Pagel.

Kinnisvara osakonna juhataja ütles, et ülikoolil ei ole võimalik maksta töö ja lahenduste eest, mida nad tegelikult tellinud ei ole, ja seda ka seadusest tulenevate kohustuste tõttu. «See tuleneb riigihangete seadusest. Kui me andsime kõikidele pakkujatele ühesuguse projekti ja materjalid ning hakkame neid nüüd ehituse käigus muutma, siis me tegelikult rikume riigihankeseadust ja paneme teised pakkujad ebavõrdsesse olukorda,» selgitas kinnisvaraosakonna juhataja. Seega, kui ehitaja on praegu paigaldanud riidehoidu valed raamid, siis ei saa ülikool sellega leppida nii seaduse kui ka kooskõlastatud sisekujundusliku projekti tõttu.

Kõige optimistlikum ennustus, mil raamatukogu võiks valmida, on Puura sõnul selle aasta lõpp. «Ehituse lõpetamine võtab aega vähemalt viis kuud. Peale hanke väljakuulutamist peab see üleval olema 40 päeva, sellele järgneb hindamisperiood. Seega läheb aega kindlasti vähemalt seitse kuud. Optimistlikumat prognoosi sellest anda ei saa,» ütles Puura.

Uus hange loodetakse välja kuulutada sel kuul. Seni on selle ees seisnud mõned takistused: uuele hankele on tarvis lisada dokumendid, mille abil saaksid kõik pakkujad ühtmoodi aru, kui kaugel on ehitus ja kust tuleb jätkata. Samuti on arutelukoht need materjalid, mis raamatukogus praegu on. «Kas ja kuidas läheme hankesse nende materjalidega, mis seal praegu on. Meie oleme ehitusfirmale andnud selgelt teada, et oleme valmis osa neist materjalidest ära ostma, aga sealt ei ole selget signaali vastu tulnud. Ka see on osa mai esimeses pooles toimuvatest läbirääkimistest.»

Töötajate mured

Ülikooli töötajad on pidanud ehituse ajal saama hakkama majas oleva müra, vibratsiooni, tolmu ja väiksemates ruumides töötamisega. Raamatukogu töötajad rääkisid eelmisel kuul, et olukord ei ole olnud mugav, kuid nad on hakkama saanud.

Raamatukogu infosüsteemi peaspetsialist Külli Moont ütles, et praegu töötatakse kolmes erinevas kohas, mis tähendab, et kõik töötajad on linna peal laiali. Infosüsteemide osakonna juhataja Anneli Sepp lisas, et valmis tuleb olla selleks, et ühel päeval töötatakse näiteks linnast väljas asuval ajutisel hoiupinnal, kus kleebitakse raamatutele uusi turvakleebiseid, ja teisel päeval hoopis ajutises raamatukogus. «Eks me tegelikult harjume kõigega, aga see kõik nõuab meilt palju rohkem energiat,» sõnas ta.

Peale selle ütles raamatukogu infosüsteemi peahaldur Piret Zettur, et kui majas ei käi aktiivne ehitustegevus ja tolmu ei ole, on olukord üsna normaalne. «Aga kui hakatakse taas põrandat üles võtma, siis on see ebameeldiv ja raske. Samuti suudeti ühel päeval raamatukogu töötajatele ette teatamata teha mingisuguseid tuletõkke värvitöid – hea, et inimesed kokku ei kukkunud. See ei ole muidugi ei ülikooli ega raamatukogu süü, ehitaja lihtsalt ei andnud sellest teada. Pärast seda saadeti meid kohe ka koju,» kirjeldas Zettur.

Direktor Martin Hallik sõnas, et olud on tõesti olnud kitsad ja keerulised ning tolmu- ja müratase on kohati olnud väga kõrge. Samuti on raamatukogu töötajad pidanud praegu tegema varasemast enam tööd. «Oleme ehituse tõttu pidanud mitmel korral ka tööpäeva varem lõpetama, sest hoones ei ole olnud võimalik olla. Praegu tegeleme suuresti miljonile raamatule uute turvakleebiste kleepimisega. Töötajate jaoks on see olnud kindlasti katsumus ja ülimalt pingeline aeg. Tunnen töötajate vastu suurt lugupidamist, et nad on sellistes oludes töötamisega hakkama saanud,» rääkis Hallik.

Teabesulg ja sellega tegelemine

Infosüsteemide osakonna juhataja Anneli Sepp ütles eelmisel kuul, et kõige hullem on nende jaoks seni olnud teadmatus, kui kaua selline olukord kestab. «Elasime esialgu teadmisega, et augustis saavad osad inimesed oma tööruumidesse tagasi, siis lükkus see tähtaeg oktoobrisse, siis jõuludeni. Jaanuaris ei öeldud meile enam ühtegi tähtaega ning nüüd on juba kevad ja me ei tea endiselt ühtegi tähtaega. See on olnud kõige halvem kogu asja juures,» kirjeldas ta.

Külli Moont lisas, et peale selle on nad kõik ka tavapärasest rohkem tööd teinud, sest kõik töötajad tegelevad raamatutele uute turvakleebiste kleepimisega jms. Raamatukogu infosüsteemi peahaldur Piret Zettur lisas, et hea oleks, kui neile antaks mingisugustki teavet. «Tahaksime, et meile öeldaks midagigi, sest seni oleme istunud oma toas kokku pakitud asjade otsas, sest me ei tea, millal need ära tuleb viia.»

Töötajad ütlesid, et siiani on olukorras tulnud peamine tugi enda kolleegide seast ja direktorilt. Anneli Sepp ütles, et tema arvates ei ole ülikool neid piisavalt toetanud ja nad tunnevad end üksinda jäetuna. «Peamine ongi olnud teabesulg: me ei saa täpselt aru, millal ja mida tehakse. Me ei saa tagasisidet oma küsimustele. Meile jäetakse mulje, et kogu aeg tegutsetakse, aga ise majas olles ei usu enam sellesse. Hea oleks, kui saaksime järjepidevat teavet.»

Raamatukogu direktor Martin Hallik kinnitas, et kinnisvaraosakonnalt on kohati teabes olnud pikad pausid, kuid ta on alati kogu temani jõudnud teabe edasi andnud. Kui Erik Puura ja Heiki Pagel said teada, et raamatukogu töötajate tagasiside järgi on nende jaoks infot liiga väheks jäänud, lubasid nad kindlasti olukorraga tegeleda. Eelmisel kuul korraldatigi juba töötajatega kokkusaamine, et raamatukogu ehituse olukorda selgitada ning anda töötajatele võimalus oma küsimustele vastused saada. Järjepideva teabe andmisega jätkatakse ka edaspidi.

Raamatukogu teenustest

Raamatukogu ehitus on valmistanud stressi ka tudengitele ja teistele lugejatele. Martin Halliku sõnul püüab raamatukogu anda teavet olemasolevate teenuste kohta erineval moel, näiteks alustati eelmisel kuul videote tegemisega. «Teeme seda iga kahe nädala tagant. Esimeses videos näitasime, kui kaugel ehitus on ja mis raamatukogus toimub, seejärel kavatseme näidata, millega töötajad tegelevad, missuguseid teenuseid me pakume jne.»

Kõik raamatukogu lugejad saavad tasuta tellida raamatuid, mis on raamatukogul olemas, kuid on praegu ära pakitud. «Tasuta saab tellida kõiki neid raamatuid nii Eestist kui ka välismaalt, mis on meie kogus olemas, aga praegu kättesaamatud. Tasuda tuleb nende raamatute tellimise eest, mida raamatukogu enda kataloogis olemas ei ole – nii on olnud ka varem,» selgitas Hallik. 

Samuti jätkab raamatukogu intensiivsemas tempos bakalaureuse- ja magistritööde digiteerimist, et järgmisel õppeaastal oleksid need kättesaadavad võimalikult paljudele tudengitele.  

Ööraamatukogu

Ajutised lugemissaalid Liivi tänaval on avatud tööpäevadel kell 9–21 ja nädalavahetusel kell 12–18. «Sel kevadel tuleb kindlasti ka traditsiooniline ööraamatukogu. Alates 22. maist on ajutised lugemissaalid kahe nädala jooksul avatud keskööni ja seda ka nädalavahetustel,» selgitas Hallik. 

Samuti saavad kõik huvilised kasutada tasuta nii maaülikooli kui ka teiste ülikoolide lugemisruume, kui nad on end nendes raamatukogudes lugejaks registreerinud. 

Ajutisel raamatukogul tuleb Liivi tänava ruumidest uue õppehoone ehituse tõttu mujale kolida. Ajutisse hoonesse jäädakse kevadsemestri lõpuni. Juuni lõpus kolib ajutine raamatukogu aadressile Veski tänav 32 ehk vanasse ERM-i hoonesse, kus on sama palju ruumi nagu Liivi tänava ruumides. Heiki Pageli sõnul avatakse ajutine raamatukogu uues asukohas ilmselt augusti keskel ning see asub seal kuni raamatukogu renoveerimine on lõppenud. 

Teave raamatukogu teenuste kohta

• Remondi ajaks pakitud raamatute raamatukogudevaheline laenutus (RVL) Eestist ja välismaalt – TASUTA.
• ESTER-i kaudu tellitud raamatute kojulaenutus ja tagastus toimub raamatukogu hoones (sissepääs Akadeemia tn).
• Ajutised lugemissaalid koos rühmatöö ruumide ja arvutiklassiga asuvad Liivi tänaval. Samas on võimalik ka printida, paljundada ja skaneerida.
• Päringutele vastamine (e-kirja ja telefoni teel, veebis raamatukogu kodulehel).
• Kodulehe kaudu juurdepääs e-raamatutele ja e-andmebaasidele.
• Ainepakettide reserveerimine (õppejõududele).
• Doktoritöödega on enne kaitsmist võimalik tutvuda pop-up lugemissaalides.