Koos eluea pikenemisega on vananevates rahvastikes üha enam probleemiks ajuhaigused, mida nimetame neurodegeneratiivseteks haigusteks, nagu näiteks Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi.

Tegemist on kaasaja «epideemiaga», mis on koorem nii patsientidele, nende pereliikmetele kui ka ühiskonnale. Neile haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates ajupiirkondades ja vastavalt sellele haigusnähtude avaldumine, mille hulgas võivad olla nii liikumishäired kui ka vaimsete võimete allakäik.

INAUGURATSIOON - PIlle Taba(Tennus).jpg

Loeng annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivste haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest.Kuigi meditsiin on teadusuuringute toel neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel ja sümptomite leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või neid välja ravida.

Professor Pille Taba lõpetas Tartu ülikooli 1985. aastal. Pärast neuroloogi erialavalikut, töötas ta Jõgeva haiglas ning Tartu Maarjamõisa haiglas, kus alustas ka teadustööd Parkinsoni tõvest. Hiljem lisandusid toksilise parkinsonismi, hüperkineeside ja kesknärvisüsteemi infektsioonide uuringud.

Ta on erialaselt end täiendanud Viinis, Karlstadis, Minneapolises ja Londonis ning teeb teaduskoostööd mitmete parkinsonismi uuringukeskustega Euroopas. Sügav huvi parkinsonismi vastu on Pille Taba viinud rahvusvahelisele areenile ja ta on kutsutud lektorina esindanud Eesti neuroloogiat paljudel rahvusvahelistel konverentsidel.

Sama tähtis on olnud kliiniline töö, patsiendiühenduste toetustegevus ning erialane koolitus- ja õppetöö, sealhulgas täiendushariduse korraldamine nii Tartu ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse juhatajana Ludvig Puusepa nimelise neuroloogide ja neurokirurgide seltsi presidendina, kui ka rahvusvahelise liigutushäirete seltsi juhatuse liikmena.

Pille Taba on sotsiaalministeeriumi neuroloogia erialakomisjoni esimees ja Euroopa ravimiameti neuroloogia ekspertrühma liige.