Tartu ülikooli personaliosakond koostas koostöös õppeosakonnaga võrdse kohtlemise juhendi, mis illustreerib erinevate näidetega võimalikke diskrimineerimise ja kiusamise olukordi. Juhend aitab seesuguseid situatsioone teadvustada ning suunab mures olijat lahenduse suunas.

Personaliosakonna juhataja Kristi Tenno ütles, et kuna võrdse kohtlemisega seotud probleemid on ühiskonnas saanud palju kõlapinda, ja on selge, et ülikool on suur asutus, siis võib ka siin esineda olukordi, kus inimesed tunnevad end diskrimineerituna või kiusatuna. «Tahtsime, et oleks olemas teave selle kohta, mida halb kohtlemine või kiusamine endast kujutavad ja kuidas inimesed saaksid neile probleemidele lahendused,» sõnas Tenno.

Personalitöö jurist Helin Jaakma sõnul on oluline, et võrdse kohtlemisega seotud probleeme ei alahinnataks ning nendega tegeletaks juba vahetus töökeskkonnas. «Vahetu juht võiks olla esimene inimene, kes saaks sellises olukorras aidata. Kui ta ei ole just see inimene, kellega probleem on tekkinud,» ütles Jaakma.

Õppeosakond soovitab üliõpilastel püüda võimaluse korral ise olukorda lahendada, kaasates asjasse segatud osapooli. Kui see aga tulemust ei anna või üliõpilane ei soovi seda teha, võib oma murega pöörduda õppekava haldava struktuuriüksuse juhi poole. «Kaebuse võib esitada igaüks, kes on diskrimineerimise või kiusamise tunnistaja või kes tajub häirivat, ähvardavat, vaenulikku, halvustavat, alandavat või solvavat õhkkonda,» ütles TÜ üliõpilasnõustaja Liana Martin.

Väärkohtlemine pole võltsprobleem

Praegu ei osata hinnata, kui suur probleem võiks ülikoolis ebavõrdne kohtlemine olla, sest statistikat ei ole tehtud. Õppeosakonna sõnul ei saa eri probleemide puhul ka suuri üldistusi teha. Küsimusele, missuguseid probleeme on olnud tudengite seas, toodi välja näide sellest, kuidas õppeprotsessi hindamine on individuaalne ning kaasüliõpilasest halvem hinne ei tähenda alati veel ebavõrdset kohtlemist.

Helin Jaakma sõnul on inimeste teadlikkus võrdsest kohtlemisest väga madal võrreldes Skandinaavia maadega. «Inimesed arvavad tihti, et see piirdub palgalõhega või et see on võltsprobleem ega puuduta neid. Kui inimesed juhendit loevad, saavad nad aru, et see puudutab neid väga, ja alati tuleb arvestada, kuidas käituda.»

Haridusuuenduskeskuse peaspetsialist ja soolõime koolitaja Katri Lamesoo ütles, et kõnesolev juhend on töötajate ja tudengite jaoks esimene samm, millest lähtuda, kui inimest on ebaõiglaselt koheldud.

Lamesoo sõnul võiks üks näide panna mõtlema ka neid inimesi, kes peavad halba kohtlemist võltsprobleemiks või läänest sisse toodud moeteemaks. Ta viitas ühele doktorantidele ja professoritele suunatud üritusele, mille ajal tegi professor doktorantidele seksuaalse alatooniga märkusi ja lähenes neile füüsiliselt. «Teisest riigist tulnud doktorandid olid professori käitumisest häiritud, samas kui kohalikud käsitlesid seda kõne all oleva professori nn isikuomadusena, mis tuleb välja kannatada,» rääkis ta. Inimesed suhtuvad seesugustesse olukordadesse väga erinevalt ning siinkohal on küsimus tunnetuses – kas ja kuivõrd tuntakse end solvatuna.

Kas dokument toob muutuse kaasa?

Lamesoo arvates ei saa ühe dokumendiga tõenäoliselt hoiakuid või käitumist muuta, küll aga saab sellega teadlikkust tõsta. «Teisalt, arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse seadus kehtib meil juba 2004. aastast, võiks pigem küsida, miks sai juhend koostatud alles nüüd,» ütles ta. Sama seadus sätestab haridus- ja teadusasutuste ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. «Kas Tartu ülikool on viimased kaksteist aastat naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendanud? Mina ei ole seda märganud. Seega, kui meil ei rakendata seadusi, siis vaevalt toob seegi dokument kaasa mingi muutuse võrdsema kohtlemise suunas,» sõnas Lamesoo.

Sealsamas meeldib talle juhendi juures väga see, et halva kohtlemise eri vormide ja olukordade juures on näited. «Hea on ka see, et osutatakse kõrvalseisja rollile. Kui keegi tunneb end töötajaskonnas halvasti, siis on tegelikult kõigil halb. See, et välja on töötatud väga selged sammud, kuidas väärkohtlemise juhtumit lahendada, vaimustab mind,» ütles Lamesoo.

TÜ soouuringute lektor Helen Biin väitis, et iga organisatsioon peab hea seisma oma liikmete heaolu, sh ka kiusamise ja ebavõrdse kohtlemise tõkestamise eest. «On kiiduväärt, et TÜ on astunud olulise sammu ja asunud võrdset kohtlemist asutuses kavakindlalt juhtima, andes ülikooliperele sõnumi, et nende turvalisus ja õigused on tagatud ning kaitstud,» rääkis Biin.

Tarvis on järjepidevaid koolitusi

7. oktoobril ehk täna toimuvad ülikoolis ka võrdse kohtlemise teemalised koolitused, millest esimene algab kell 10.15 ja on suunatud kõigile töötajatele. Teine koolitus algab kell 13 ja see on mõeldud juhtidele ning seal hakatakse tegeliku elu näitel eri probleeme lahendama. Koolitustel kõneleb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ning seal tutvustatakse ka koostatud juhendit.

Helen Biin ütles, et juhendit tutvustavate sisekoolituste pakkumine ülikooli töötajatele on kahtlemata oluline samm. «See, kuivõrd loodud juhend rakendub ning ülikooli igapäevaelu muudab ja parandab, on iseasi. Kriitiline on siinjuures see, kuidas loodud juhend kõigi ülikoolipere liikmeteni – üliõpilaste, akadeemilise- ja tugipersonali ning juhtideni – viiakse,» ütles lektor.

Biini sõnul kipuvad vabatahtlikel koolitustel osalema need, kellele on teema südamelähedane või tundub huvitav. «Need, kes tegelikult koolitust või teavet vajavad, sinna ei jõua.» Tema sõnul näitab mitmekesine koolitamise kogemus, et võrdse kohtlemise olemuse ja vajaduse teadvustamine ning ebavõrdse kohtlemise märkamine nõuab pikemaid koolitusi.

«Peale võrdse kohtlemise põhimõtete selgitamise on oluline pakkuda koolitatavatele võimalust ja tööriistu analüüsimaks enda käitumist ja otsuseid juhtivate hoiakute, uskumuste ja stereotüüpide puhul.» Eneseanalüüsi pinnalt võivad paljastuda ootamatud teadvustamata hoiakud ja eeldused. «Oluline on muidugi ka see, et töö võrdsete võimaluste tagamise ja halva kohtlemise välistamise nimel jätkuks ega piirduks vaid juhendi ja paari koolitusega.»

See eeldab aga sihikindlat lähenemist ja vastavate eesmärkide seadmist, teavitustööd ning võrdse kohtlemise strateegia ja juhendi rakendamise järelevalvet. Järelevalve eeldab omakorda valmisolekut uurida strateegia rakendumist ja vajadusel muudatusi sisse viia. «Selline töö vajab kindlasti rahastust, see tähendab, et seda tuleb kavandada kõrgeimal tasemel. Võrdse kohtlemise põhimõtteid tuleb lõimida kõigile ülikooli õppetöö ja juhtimise tasanditele, et see oleks ülikooli läbiv ühtne väärtus,» lisas Biin.

ÜKS KÜSIMUS

Mida tähendab võrdse kohtlemise juhend Tartu ülikoolile?

On korraga nii üllatav kui ka loogiline, et just Eesti ülikoolidest tuleb ülekaalukalt palju pöördumisi võrdsete võimaluste, täpsemalt küll nende puudumise kohta. Üllatav seetõttu, et ülikoolid on Eesti ühiskonna paremik ja eeskuju, teadmiste ja võimaluste kantsid. Loogiline on ülikoolidest tulev suhteliselt suur pöördumiste hulk aga seetõttu, et see annab tunnistust avatud ja hirmuvabast õhkkonnast ning väga heast teadlikkusest oma õiguste kohta. Ja selle üle võib tegelikult kokku võttes pigem rõõmus olla. Inimeste jaoks on väga oluline ja innustav tunnetada võrdseid võimalusi ja õiglust ning nende poole püüelda. Avatust ja sallivust ning põhiõiguste head kaitstust näitab pöördumiste suurem hulk, mitte vastupidi.

Siit edasi on jälle loogiline, et Alma mater hoiab sellist kultuuri au sees, kus inimesed tunnetavad õiglast konkurentsi ja vastastikusele lugupidamisele tuginevat põhiõiguste kaitset. Sest, nagu öeldud, tegemist on ju Eesti ühiskonna ladvikuga, parimatega meie hulgast. Väga kõrgele seatud latiga käib kaasas ka rida õilsaid kohustusi, nagu näiteks vajadus võrdse kohtlemise juhendi järele. Ühestki seadusest ei tulene kindlat normi, et selline juhend peaks olemas olema, ent samal ajal on võrdse kohtlemise juhend justkui kvaliteedimärk. Kvaliteedimärk selle kohta, et vastavas asutuses on võrdsed võimalused kõrgel au sees ja nende kirjapaneku kaudu antakse organisatsioonis kõikidele täpsemalt ja üksikasjalikumalt teada, kuidas asjad käivad. Eesti ülikoolidele näitab Tartu ülikool head eeskuju. Mõneti on tegemist ka kõrgkoolide rahvusvahelise standardiga, mis tuleneb ühekorraga nii argisest vajadusest kui ka üllast eesmärgist. Praktilist vajadust põhjustab eeskätt ülikoolide pere kõrge haritus, mis võimaldab rohkem oma õiguste võimalikku rikkumist märgata ja ka abi otsida.

Liisa-Ly Pakosta
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik