Eesti on väheste elanikega, maavaradelt vaene, kuid looduselt ilus ja rikas elukeskkond. Suhtelises varanappuses on vaja olla nutikas: tuleb olla tõhusam ja luua lisaväärtust seal, kus justkui ei ole palju. Eriti on meil puudu inimesi. 1,3 miljonit inimest 45 000 ruutkilomeetri peal on väga väike arv. Need kes Eestis on, peavad tegema rohkem.

Info- ja sidevaldkonnas töötas 2000. aastate alguses umbes 10 000 töötajat, praegu ca 20 000 (lisaks teiste valdkondade ja avaliku sektori IT-töö). See on endiselt väga väike arv võrreldes kõikide erasektori töökohtadega, mille tipus troonivad kaubandus, ehitus, transport ja töötlev tööstus. Üllatavalt on Eesti IT-sektor mõõdult väiksem kui OECD (majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) riikides keskmiselt, rääkimata arenenumatest riikidest, millest jääme maha enam kui kaks korda.

Seetõttu on imelik, et Eestit tuuakse maailmas esile kui üht suurt IT-riiki. Kuid Eestil on ette näidata hästi töötavad avaliku ja erasektori e-teenused, mis põhinevad mobiili- ja interneti tehnoloogiatel ja mille tugev alus on sillutatud Eesti elektroonilise identiteedi ning X-teega. Ette on näidata juba kolm «ükssarve» (ingl unicorn), milleks kutsutakse kiirelt kasvanud ning miljardilise väärtuse saavutanud ettevõtteid. Skype, Playtech ja Transferwise on jõudnud kõik selle verstapostini oma esimese 300–400 inimese töö panusega, kes kolme, kes seitsme-kaheksa aastaga.

Eesti edulood meelitavad

Samuti on Eestis üsna palju väiksemaid ettevõtteid, nagu näiteks GrabCad, mille väärtus müües oli ligi 100 miljonit eurot. Edukalt kasvavad üleilmselt atraktiivseid tehnoloogiaid loovad ettevõtted, näiteks Guardtime, ZeroTurnaround, Fortumo ja Plumbr. Edulugude taustal on Eestisse tulnud suured arenduskeskused, nagu Kühne+Nagel, Telekomi arendusüksus, Parallels jt. Kõik need ettevõtted looks sadu ja tuhandeid töökohti, kui oleks vaid inimesi. IT-sektor on samas väga nõudlik tööandja just inimeste vajalike oskuste mõttes.

IT-ettevõtete kasu majandusele on väga oluline: on tekkinud arvestatav investeerimise võimekus ning esimesed eestlased on istunud suurte rahvusvaheliste riskikapitali ettevõtete investeerimiskogudesse.

Võime olla uhked, sest Tartu ülikoolil on Eesti IT eduloos olnud väga suur roll. Eesti IT-valdkonna edu on põhinenud peamiselt TÜ ja Tallinna tehnikaülikooli kasvandikel. Koos asutati ka IT kolledž.

Ülikoolide koostöö on vajalik

Kuidas peaks IT-sektori vajadus ja saavutatud edu mõjutama või muutma ülikoolide senist head tööd? Ennekõike on kasvatatud IT-tudengite arvu nii eestlaste kui ka välismaalaste seas. IT-tudengid on saanud riigilt eeliseid, mis on nüüd nutika spetsialiseerumise stipendiumide näol jõudnud veel laiemale loodus- ja tehnikateaduste ringile.

Kuidas on aga võimalik kiiresti kasvatada õppejõudude arvu ja tagada kõrgel tasemel teadustöö, mis peab olema hea hariduse alus? Siin on ainult kaks võimalust: tuua õppejõude ja teadlasi sisse välismaalt ning teiseks, kasvatada ise doktorantuuri mahtusid. Esimene on kiirem taktikaline paratamatus ning teine pikaajaline strateegiline vajadus. Teaduse võimekuse kasv koos nõudlikumaks muutunud haridusega on aidanud kasvatada ülikooli IT-hariduse taset ja mahtu.

Doktoritele on uksed valla paljudes ettevõtetes ja neid kutsutakse tööle. Kui ülikool tahab areneda, peab ta olema ise konkurentsivõimeline tööandja, selleks et pädevad inimesed tahaksid seal töötada. Edukas karjäär ülikoolis aitab kümnetel ja sadadel tudengitel teostada end paremini Eesti IT-ettevõtete edu nimel.

Arengufondi IKT valdkonna juht Raul Ennus kirjutas 22. oktoobril IT uudistes viitega füüsikale, et süsteemi viimiseks uuele energiatasemele on vaja ajendit väljastpoolt süsteemi. Elektron neelab kvandi ja «hüppab» järgmise, kõrgema taseme orbiidile. Samasugust tõuget ja koos ponnistamist on vaja Eestis ülikoolide vahel ja koostöös rahvusvaheliste partneritega.

Praegu ongi Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool koos Edinburghi ülikooliga alustanud ITEE teaduse tippkeskuse loomist. Töötame välja plaani, kuidas viia Eesti IT-teadus sellisele rahvusvahelise haarde ja nähtavuse tasemele, mis tagaks Eesti IT-haridusele pikaajalise strateegilise pidepunkti. ITEE tippkeskus on ennekõike teaduskeskne. Selle ühe olulisema väljundi ja tulemusena näeme kõrgetasemelise magistri- ja doktoriõppe mahu kasvu.

Teine roll on lahendada majanduse ja ühiskonna ees seisvad suured väljakutsed nende tuumikpädevusega, mis on Eestis olemas või mida tuleb kindlasti edasi arendada.

Tuleviku-IT toetub kolmele suurele vaalale: andmed, arvutamine ja intelligentsus nende laias tähenduses. Tehnoloogia abil tuleb luua reaalajas töötav digimajandus, nutikas meid ümbritsev tehniline keskkond ning tagada ühiskonna ja teenuste turvalisus ja usaldusväärsus.

Teaduskeskuse väljakutsed

ITEE tippkeskuse proovikivi on korralduslik: kuidas viia kokku teooria, praktilised rakendused, uute tehnoloogiate arendus, suurte ühiskondlike väljakutsetega tegelemine, teadusel tuginev õpe magistri- ja doktoriõpe, ettevõtlikkus uute ettevõtete loomisel ning suurte ettevõtete väljakutsed.

8. oktoobril tutvustasime keskuse loomise ideed laiemale huvirühmade otsustajate ja esindajate sihtrühmale. Esitasime kõigile väljakutse mõelda selle üle, millised on nende organisatsioonide ja Eesti strateegilised vajadused IT-valdkonna teadusarenduse võtmes. Sama üleskutse esitaksin hea meelega ka TÜ kõikide teiste erialade ja valdkondade esindajatele.

ITEE tippkeskus peab suutma tegeleda tehnoloogiliste väljakutsetega ning seda dialoogis ühiskonna ja ettevõtetega. Selle kõige jaoks vajab keskus loomulikult tugevaid teadlasi, head keskkonda, koostööd, partnereid ja toetajaid. Loodav lisaväärtus peab olema arvestatav, et investeeringutest saadav kasu oleks võimalikult kõrge ennekõike Eesti ühiskonnale.

Kuid unustada ei tohi meie ees juba praegu laiuvaid võimalusi. Eestis tegelevad ja arenevad ettevõtted väärivad seda, et nad saaksid väljakutsete lahendamiseks siitsamast endale IT-sektorit toetava ning erinevaid tehnoloogiaid uuriva, loova ja õpetava võimeka partneri.