Hoolimata sellest, et praegu on veel vara kirjutada ülikooli tulevase aasta lõplikust eelarvest, valgustan mõningaid kavandatavaid muutusi ning seni toimunud arutelusid ülikoolisisese rahastamise põhimõtete üle.

Ülikoolis on käimas kaks tähtsamat arutelu. Esimene neist puudutab teadus- ja haridusraha osakaalu ülikooli üldkulude katmisel. Seni on suurema panuse kulude katmisse andnud haridusraha. Nõukogu on volitanud rektori leidma võimalusi, kuidas seda suhet tasakaalukamaks muuta. Loomulikult ei ole jutt mõlemast allikast saadud raha osakaalu täielikust võrdsustamisest. Paraku on üldkulude jagamine erinevate tegevuste vahel alati rohkem või vähem kokkuleppe küsimus.

Teine arutelu lähtub muutustest õpperaha suuruses ühe üliõpilase kohta. Toimunud on nn kõvade ja pehmete erialade lähenemine. Selles on nähtud pehmete erialade põhjendamatut eelistamist. Eelarvekomisjon on seni jäänud siiski arusaamale, et see suundumus tuleneb püsi- ja muutuvkulude eristamisest üliõpilaste arvu ja tegevustoetuse seostamisel. Olukorras, kus nn pehmete erialade üliõpilaste arv on kahanenud selgelt kiiremini kui nn kõvadel, on nende pearaha eeliskasv olnud vajalik. Rahastamist vajavad õpetamise kulud, mitte tudengid ise. Kulud ei vähene aga sama sama kiiresti kui üliõpilaste arv.

Siiski on selles kontekstis plaanis kaks muutust. Esimene neist puudutab üliõpilaste arvu kasvu tunnustamist rahaliselt. Eelarvekomisjon on heaks kiitnud rahastamise ja tudengite arvu ebasümmeetrilise seostamise. Vähenemise puhul jääb jõusse rahastamise osaline reageerimine tudengite arvu muutusele. Neid teaduskondi või kolledžeid, mis suudavad üliõpilaste arvu kasvatada, premeeritakse aga tulevases eelarves rahastamise samaväärse kasvuga. Preemiast võib rääkida seetõttu, et rahastamine ületab siin otsese kulude katmise vajaduse.

Teine muudatus seisneb uue tõhususteguri sissetoomises tegevustoetuse alusosa indekseerimisel. Nimelt ei ole üliõpilaste arv piisavalt täpne õppetöö mahu mõõdik, sest teaduskondades on kogutud ainepunktide arv üliõpilase kohta üsna erinev. 2016. aastal tehakse baasrahastuses sellekohane täpsustus.

Muutused on ees ka nendes tegevustoetuse komponentides, mis jäävad alusrahastusest välja. Täiesti uus on õppekavade kvaliteedi meede. Asjakohase metoodikaga on õppekavad jagatud kolme rühma, kus kvaliteedikordajateks, millega korrutatakse õppekavade maksumust, on null, üks ja kolm. On selge, et õppekavade kvaliteedi ja rahastamise nii suur eristamine on võimalik vaid lisatasu puhul, mis moodustab mõõduka osa (esialgu ca 5%) kogu tegevustoetusest.

Rahandusosakond esitas ülikooli eelarve projekti eelarvekomisjonile oktoobri alguses ning esimene lugemine toimus nõukogus 26. oktoobril. Eelarve kinnitatakse 16. novembril.