Eesti kõrgharidusmaastikku raputas augusti lõpus üks väike maavärin. Gunnar Okk esitas teadus- ja arendusnõukogus oma ettepanekud Eesti teadustegevuse ja kõrghariduse reformiks. Ettepanekud tekitasid tugevaid emotsioone nii teadlaste, õppejõudude kui ka üliõpilaste seas. Eks see oligi ilmselt tema mõte – ärgitada kõrgharidusmaastik aktiivsele arutelule.

Möödunud reedel kogunes Tartus Eesti üliõpilaskondade liidu volikogu just sellele arutelule, et raporti kohta oma seisukoht sõnastada. Järgmiseks väike ülevaade kõige olulisematest järeldustest.

1. Sunnismaisus ei ole OK

Tudengite jaoks oli kõige ebameeldivam üllatus ettepanek kaotada värskelt käivitunud «tasuta kõrghariduse» süsteem ning asendada see süsteemiga «tasuta, aga koos sunnismaisusega».

Lühidalt on Oki ettepaneku sisu see, et riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane jääb pärast õpingute lõpetamist mingiks ajaks Eestisse tööle. Tudengid ei saa selle ettepanekuga nõustuda mitmel põhjusel.

Esiteks on tänane süsteem saanud toimida vaevalt paar aastat ning see tähendab, et uues süsteemis ei ole veel mitte ükski tudeng läbinud bakalaureuse- ja magistriõpinguid. Me ei saa praegu teha järeldusi selle kohta, kui hästi uus süsteem töötab. Ilma selleta ei saa hakata süsteemi põhimõtteliselt muutma.

Teiseks ei ole süsteemi nii kiire muutmine õiglane tänaste õppurite suhtes. Soomes pannakse haridussüsteemi muudatused enamasti viieks aastaks lukku. Mitte ainult sellepärast, et tulemusi oleks võimalik hinnata, vaid ka seetõttu, et noored inimesed saaksid millegagi oma tulevikku kavandades arvestada. Täna gümnaasiumisse astuvad noored eeldavad põhjendatult, et Eesti kõrghariduse reeglid ei muutu jälle enne, kui nende aeg kätte jõuab.

Kolmandaks on tudengite hinnangul selgelt vigane selle ettepaneku alusloogika: et Eestile on kõige rohkem kasu sellest, kui vahetult ülikooli lõpetavad noored inimesed oma esimesed tööaastad Eestis töötavad ja siis välismaale töötama suunduvad. Meie arvates töötab see loogika ikka vastupidi: Eestile on enim kasu sellest, kui noored saavad võimalikult vara kätte kogemuse mujal maailmas töötades ning siis rakendavad neid teadmisi ja oskusi siin Eestis.

2. Liitmine on OK

Eestis on üsna pikka aega räägitud vajadusest korraldada ümber maksumaksja raha eest toimivaid süsteeme. Lihtsamad näited on ehk haldusreform ja riigiettevõtted, kuid samadel teemadel on räägitud ka teadus- ja kõrgharidusmaastikul.

Vestlused viimasel teemal on aga enamasti vaibunud igapäevaste probleemide virvarris. Selles mõttes on Oki raport väga tänuväärne. Veidi rohkem väljaspool seisja saab justkui linnulennult vaadates küsida, mis on sellel pildil valesti.

Pildil on valesti palju. Sama õpetatakse korraga mitmes Eesti otsas ning selle kaudu kaotavad tudengid kvaliteedis mõlemas kohas. Puhtalt teiste ülikoolidega võistlemise pärast lubavad ülikoolid häbiväärselt madalaid vastuvõtutingimusi. Rääkimata pidevast rahalisest kaotusest, kui iga avaliku rahaga toimiv asutus peab tegelema oma tootemargi tuntuse tõstmisega, kinnisvarahalduse, IT-süsteemide arendamise, töötajatepoliitika, turunduse jpm.

Tudengid toetavad igal juhul seda, et liitmise plaanidega liigutaks edasi. Konkreetne väljapakutud liitmiste nimekiri ei olnud küll kõige mõistlikum, kuid see on praeguses olukorras teisejärguline. Loomulikult peab enne tegelikke liitumisi toimuma mõistlik analüüs iga vastava asutuse ühiskondliku ülesande, ajaloolise tegutsemise ja tulevikuvõimaluste osas. Samuti peavad need liitmisküsimused jõudma riigikokku ja teadus-õppeasutuste otsustuskogudesse.

Oluline on aga see, et need analüüsid ja vestlused nüüd päriselt toimuksid. Seepärast tahame tudengite poolt saata välja valju ja kõlava toetuse sellele ettepanekule. Liigume edasi rahulikult, kaalutlevalt ja ettevaatlikult, aga liigume!