Tartu ülikoolis toimus 9. novembril tavapärane gümnasistidele suunatud filosoofiapäev, mis keskendus seekord rahvuslusele. Selle raames korraldati ka seminar, kus õpilased arutasid ühe rahvusluse tüviteksti, Ernst Renani essee «Mis on rahvuslus?» üle.
Teema ajendas elavat arutelu ja tõstatas mitmeid huvitavaid probleeme. Muuhulgas tahtsid gümnasistid teada, kas selleks, et üksikisikust saaks rahvuse liige, piisab pelgalt tema enda otsusest, ja kes peaks üldse uurima ühe rahvuse ajalugu – kas sinna kuulujad või n-ö välised vaatlejad.
Ühes riigiga voolisid Eesti võimud 1990. aastatel arusaama rahvusest – paljuski läbi poliitika, mis kohati eelistas etnilisi eestlasi, räägib ajaloolane Reigo Lokk.
Teie doktoritöö tuum on nn rahvustamine, milles etniliselt kirev riik tajub end ohustatud rahvusriigina. Mida see kaasa toob?
Reigo Loki enam kui 450-leheküljeline doktoriväitekiri «Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid» on esimene terviklikum käsitlus taasiseseisvumisjärgsest Eesti rahvuslusest.
