Mõte minekust välismaale tärkas juba esimestel ülikoolinädalatel, kuid kindlus vahetustudengi seisundi omaksvõtmisest jõudis lõplikult kohale alles siis, kui jalge all krõbises värskelt maha langenud Uppsala lumi.
Kui ma augusti lõpus Rootsi läksin, ei osanud ma aimatagi, mis mind ees ootab. Teadsin ainult, et Jönköping asub Lõuna-Rootsis ja see peaks olema nagu Tartu: armas ja väike tudengilinn. Kuid seda pilti, mis mind kohale jõudes ees ootas, on raske sõnadesse panna.
Peale selle, et Jönköping ise oli uskumatult puhas ja ilus, asub see linn kahe järve kaldal, üks neist on suuruselt teine järv Rootsis, Vättern. Järve kallastel asuvad imelise vaatega kohvikud.
Kahe ja poole aasta eest sai selgeks, et minu plaan võimalikult vähe reisida ja suurem osa elust Eestis veeta ei õnnestu. Konkurents doktorantuuri kohtadele Eestis oli tol aastal üsna tihe ja kuna soovisin oma sügisestes plaanides kindel olla, kandideerisin ka kohale väljaspool Eestit. Juhendaja abil sain kontakti Mälardaleni ülikooliga Rootsis ning pärast minu CV üle vaatamist soovisid nad minuga intervjuu teha.