Veebruari keskel toimusid Viljandi kultuuriakadeemias juba 14. aastat tudengite teatripäevad. Iga-aastasel tudengifestivalil toimuvad lisaks etendustele ja aruteludele ka erinevad õpitoad, kus on võimalus end arendada nii teatritegemisega otseselt kui ka kaudselt seotud valdkondades.

Veebruaris esietendub Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti vilistlaste loodud teatris Must Kast lavastus «Võõrana põhjala kõrbes», mille muusikalise tausta loob kohapeal ülikooli naiskoor dirigent Triin Kochi juhatusel.

Lavastaja Lennart Peebu sõnul on lavastus pseudopärimuslik kaemus, mis vaatleb maagilise realismi võtmes isikustatud looduse ja inimeste vahelisi suhteid ning Eesti kultuuriga seotud arhetüüpe.

Veebruari keskel Viljandi kultuuriakadeemias toimunud 13. tudengite teatripäevad panid endalt kahetsedes küsima, et miks ma varem pole seda festivali külastanud. Lavastuste ja näitlejatööde kõrge tase üllatas positiivselt, enamik lavastusi võlus oma ainulaadsuse ja kvaliteediga.

Žanriliselt oli festivalil tõeline paabel. Niivõrd palju eri tehnikaid, väljendusvahendeid, meetodeid ja vorme oleks ühelt festivalilt isegi ülekohtune tahta. Just kirevus ja truppide isikupära osutusidki sel aastal kõige olulisemateks märksõnadeks.

Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala tudengite teatri Must Kast lastelauluplaadi «Lood plaadi pealt» võtsid kuulamiseks ette TÜ inglise filoloogia lektor Berk Vaher ja tema 7-aastane tütar Ramilda.

Vene maagilise realismi meistri Mihhail Bulgakovi novell «Morfium» (1926) on autobiograafilise päritoluga. Selle loo toob Tartu üliõpilasteatris lavale Irakli Gogia Gruusiast, kelle teatris meie üliõpilasteatri lavastaja Kalev Kudu oli külalislavastaja veebruaris.

Bulgakovi ja «Morfiumi» peategelase suhet võib iseloomustada Milan Kundera parafraseeringuga: Poljakov on kui oma looja teostumata võimalus, ületades endalt elu võttes piiri, millest Bulgakov vaid mööda käis.