Veetsin turismi õppides praktika Hispaanias rannikuäärses Lloret de Mari linnas. Sellest linnast on tehtud turismisihtkohaks ja seetõttu on seal hispaania kultuuri veidi vähem. Tegevust seal aga jagus.
Kuidas võtta kokku praeguseks pooleteise aasta pikkune reis? Kuidas pigistada pisikesse kirjatükki sellised absurdsused nagu postitantsuga robotirestoran ja aprillikuine Octoberfest, mööda voodit jooksvad hiiglaslikud prussakad ja kriiskavad tsikaadid, Kyoto augustikuumuses lõõskavad, iga-nurga-taga olevad templid ja jaanuarikuises Tokyos mööda paljast asfalti lumekettidega sõitvad kiitsakad autod?
Venemaale soovisin õppima minna juba oma esimesel bakalaureuseõppe aastal. Kui õigesti mäletan, siis toona said ka esmakursuslased Voroneži kandideerida. Paraku ei osutunud ma valituks. Aastatega läks see tuhin üle, aga kui kursusekaaslane möödunud kevadel ütles, et tema läheb sügisel Voroneži, siis leidsin ennastki üha uuesti mõttelt, et ma soovin ka!
Inglismaal käinud teavad, kuivõrd erineb sealne kultuur ja inimeste käitumine meie omast. Pole harv juhus, kui kõnnid jutuhoos britile otsa ja seejärel vabandab tema sinu eest. Samas võib järgmises poes müüja abi pakkudes küsida: «On teil kõik korras?», kui vastad, et ei ole, kõnnib ta naeratades sinust ikkagi mööda. Ennekõike seetõttu, et küsimus on pigem formaalne ja tegelikult eeldab vastust, mida poest saada tahad. Õppisin oma vigadest, elasin sisse ja nautisin üle väga pika aja puhkust. Samas tunnistan ausalt, et sellegipoolest saatsid seda töölained.
Mõte minna Venemaale küpses meil juba aastaid, kuid selle teoks tegemisest ei tulnud ikka ja jälle midagi välja, kuna alati leidus rahaline või ajaline takistus. 2013. aasta augusti lõpus sai aga suurele idanaabrile küllaminek lõpuks teoks ning viibisime kolmekesi (meie ja ema) Venemaal neli päeva.
Reisi nimel pidime muidugi sekeldama viisade ja kindlustusega. Õnneks asjad sujusid ning Tartu bussijaamast sõitsime mõnusa elevustundega välja 30. augusti hommikul.
Elan Sevillas ning töötan au pairina, nädalavahetuseti püüan siin alati põnevatesse kohtadesse reisida. Üks meeldejäävamaid ettevõtmisi oli vahva Las Fallase festival, kus oli näha nii hispaanlastele omast pidutsemistuhinat kui ka sügavamõttelist satiiri. Omamoodi seiklus avas silmad, milline on elu Hispaania idaosas.
Sattusin esimest korda Mehhikosse aastal 2010, et teha seal üks korralik ringreis. Reis oli pikk, mitmekülgne ja igati huvitav, kuid piirdus ainult Mehhikoga. Seekordne teekond algas möödunud aastal augusti lõpus hoopis San Diegost Californiast. Ambitsioonid olid suured, kuna peale Mehhiko tahtsime jõuda ka Guatemalasse, et lisada oma rännakule veelgi rohkem sädet.
Eelmise õppeaasta sügis- ja kevadsemestril oli mul võimalus õppida külalisüliõpilasena Soome vanimas, Helsingi ülikoolis. Humanitaarteadusi õppiva tudengina toimus minu õppetöö kesklinnas, ülikooli peahoone ja pealinna külastajaterohkema vaatamisväärsuse, Senati väljaku vahetus ümbruses.
