TÜ teadlaste osalusel valminud värske raporti kohaselt paigutuvad Eesti lapsed oma netikasutuselt samasse rühma Poola, Tšehhi, Rumeenia, Bulgaaria ja Küprose eakaaslastega, erinedes märgatavalt Põhjamaade lastest.

Eesti ning mitme Ida- ja Kagu-Euroopa riigi lapsi iseloomustab online-meelelahutuse, eriti mängude suur tähtsus, suhteliselt suur internetiriskide ja sellest tuleneva psühholoogilise kahju kogemise ulatus ning suured erinevused lapsevanemate juhendamispraktikas.

Raportis on kirjas, et ka need lapsevanemad, kes last väga aktiivselt juhendavad või piiravad, ei pruugi noort netikeskkonna ohtude eest kaitsta. Põhjus võib olla selles, et internetikasutus on mõnes riigis ulatuslikumalt levinud viimaste aastate jooksul, mistõttu ei pruugi kõik lapsevanemad internetis käitumise juhendamisel olla piisavalt pädevad, sest neil endal puudub vastav kogemus.

TÜ meediauuringute professori Veronika Kalmuse sõnul võib see peegeldada sotsiaalseid erinevusi, vähest dialoogi lapsevanemate ja kooli vahel ning seda, et teavitustöö pole jõudnud kõikide sihtrühmadeni.

Meediauuringute professor Veronika Kalmus rääkis, et võrreldes varasemate analüüsidega rõhutab seekordne raport seosemustreid internetikasutuse eri tahkude vahel. «Torkab silma, et suur osa Eesti lapsi saab netis seigeldes loota vanemate mitmekülgsele või aktiivsele juhendamisele, samas on pea kolmandik meie lapsevanemaid võrdlemisi passiivsed,» selgitas ta.