Uus balti kultuuri moodul, mille kohustuslikuks mahuks on 12 EAP-d, koosneb põhikursustest ja lisakursustest, kus rõhku on pandud seminaridele ja iseseisvale tööle kirjandusega.

Põhikursustena on kohustuslikud Balti rahvad ja keeled: päritolu, arengulugu ja tänapäev ning Läti ja Leedu kultuur ja ühiskond. Ülejäänud ainepunktid lisanduvad vastavalt üliõpilase valikutele.

TÜ keelekeskuse juhataja kohusetäitja Tiina Kattel leiab, et tihedad ajaloolised ja kultuurilised sidemed balti riikide vahel viitavad ühtlasi mooduli loomise vajalikkusele. «Kui Vilniuses saab erialana õppida läti ja eesti ning Riias Läti ülikoolis leedu ja eesti keelt, siis miks ei saa seda teha Tartus?» küsis Kattel.

Üliõpilane võib kursustel spetsialiseeruda ühele maale, valides selle ajaloo- ja kirjanduskursuse, või mõlema riigi kirjanduse või ajaloo suunale. Kõiki kursusi saab võtta ka ükshaaval vabaainetena. Mooduli aineid loetakse üle aasta arvestusega, et kahe õppeaasta jooksul on võimalik neid võtta mooduli täismahus.

Uus moodul annab tudengitele võimaluse saada süsteemne ülevaade lõunanaabrite keelest, kultuurist, ajaloost, kirjandusest, lisaks õppida keeli ning jätkata ehk vahetusüliõpilasena õpinguid Lätis või Leedus. Katteli meelest oleks kindlasti juurde vaja noori baltiste: lingviste, ajaloolasi, etnolooge, kellele avaks keeleoskus ligipääsu väärtuslikule uurimis-, võrdlusmaterjalile.

Tudengitel, kes on mooduli läbinud, on võimalus täiendada oma teadmisi Läti või Vilniuse ülikoolis ning suunduda neisse kõrgkoolidesse bakalaureuseõppes semestriks õppima või omandada seal juba magistrikraad. «Samuti pöörduvad minu poole sageli tõlkebürood, kes otsivad leedu ja läti keele tõlke, neid on liiga vähe,» rääkis Tiina Kattel moodulis õpitu rakendamise võimalustest.

Moodul on loodud filosoofiateaduskonna keelekeskuse, kultuuriteaduste ja kunstide, eesti ja üldkeeleteaduse ning ajaloo ja arheoloogia instituudi koostöös, koondades neis struktuuriüksustes juba loetavaid või ka uusi õppeaineid.