Praeguseks, 2032. aastaks ennustati 2011. aastal Eesti elanike arvuks 1 288 300 inimest, neist 18 aasta vanuseid kodanikke 16 800, kellest värskeid gümnaasiumilõpetajaid 9373. Tegelikult osutus lähedasemaks 2014. aasta ennustus, mis pakkus 1 230 000 inimest, neist 14 400 on 18-aastased, kellest ülikooli sisseastumiskõlbulikud 8064.

Nende pärast peavad suurejoonelisi turunduslahinguid Lippmaa ülikool Tallinnas (asutatud 2024. aastal Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ning kunstivaldkonna akadeemiate baasil), Tartu Ülikool ning riigi rakenduskõrgkoolidest loodud konsortsium, mis vastutab sõjalise kaitsevõime, sisekaitse, lennunduse tugiteenistuste ning meditsiinihariduse (õendus ja hooldus) eest. Viimase kasuks töötavad õppima asujatele riigi sihtstipendiumid.

Alles on veel paar välisrahastusel elavat erakõrgkooli, kuid need ei oma Eesti kõrgharidusturul olulist kaalu. Ülejäänud on eri aegadel liitunud riigieelarve sisulise kokkukuivamise ning väga suure sotsiaalkulutuste osakaalu tõttu.

Küll aga omavad mõju välismaised ülikoolid, kelle pärast kohalik academia sisemaise turunduse pinnal nii palju taplebki, kuna äratõmme algab juba bakalaureuseastmest ning jätkub magistritasemel. Omal ajal pakkusid 2012. aastal tehtud ennustused praeguseks 18–21-aastaste näol «tarbijaturuks» kokku 65 700 ning 21–24-aastaste hulgas 61 900 noort, kellest vähegi arvestatava kvaliteediga saab õppimisvõimelisena turul pidada vastavalt 24 300 ja 36 800 noort, kuid reaalsus näitab paraku eavahemikus 19–24 numbreid vastavalt 69 523 ja õppimas lisaks esmakursuslastele kokku ligi 35 000 noort. Seda on ainult ühe tugeva, keskmise suurusega ülikooli jagu.

Kunagi potentsiaalsel rahvusvaheliste magistriõppekavade turul ollakse juba lõplikult alla jäänud lähinaabritele Soomes, Rootsis ja Norras (energiaressursside arvelt kõrgtehnoloogiasse ümberinvesteerimise strateegia raames toimunud arenguhüppe tõttu), rääkimata vanadest tegijatest Suurbritannias, Hollandis ja Saksamaal, kuna õigel ajal ei jõutud kokkuleppele vastavas jõudude koondamises ning ühistegevuses.

Neli-viis suhteliselt väikest nišiõppekava kogu Eesti peale ei täida kunagist lootust kompenseerida omamaiste tudengite arvu langust välisüliõpilastega. Ülemaailmses plaanis ollakse täiesti maas USA, Taiwani, Singapuri, Austraalia ning Brasiilia tippülikoolidest.

Viimases kahes riigis on jõuliselt tärganud noored tehnoloogiaülikoolid, millest loodetakse üleilmse puudujäägi korvamist peamiselt uutes inseneriteadustes. Hiina kõrgharidusse investeerimise tagasilöökidest õpituna mängib globaalne finants-tööstusringkond seekord häid tulemusi andvale noorte talentide massilisele migratsioonile neisse riikidesse Kagu-Aasiast ja Indiast.

Üldist olukorda ei paranda ka see, et lõpuks ollakse Euroopa Liidus jõutud ülemaailmsel tasandil mahajäämuse vähendamiseks jõuliste ressursside koondamiseni – 2012. aastal pakutud 400–500 «liigse» ülikooli asemel ootab nüüd kiire «ärafokuseerimine» 600–700 ülikooli. Kuivõrd jätkuvalt toimib kahetasandiline Euroopa, oodatakse selleks põhilist panust just Ida-Euroopalt. Eesti õnneks on juba välja kujunemas Läänemere-äärsetest riikidest rühm ühtehoidvaid ning omi huve ühiselt kaitsvaid riike, kus ühelt poolt on «noorliikmete» suunas tasakaalustav jõud Poolal ning teiselt poolt motiveerib Soomet ühine läänemeresoomeline kultuuriruum. Finantsilist ja seetõttu poliitilist juhtpositsiooni hoiavad siiski Rootsi ja Norra, pakkudes Saksamaale seljatagust Vahemeremaade ja Prantsusmaa alliansi huvide ohjeldamisel.

Tartu Ülikool on võimalust mööda sellesse keskkonda sobitunud. Õppetöös kasutatakse valdavalt MIT-i, Oxbridge’i, Plancki instituudi jt tippülikoolide vabavaraliselt levitatavaid MOOC-i kursuseid, mille kogumisse on ka Tartu Ülikool andnud oma panuse mõne kitsamalt spetsialiseeritud õpiobjekti näol.

Tudengitelt nõutakse kättesaadava materjali pinnalt loovat sünteesi, kuid pahatihti jäävad õppejõudude võimed sellele väljakutsele alla, kui pidada silmas näiteks vastavaks eesmärgiks vajalikke ülesannete koostamist ja pidevat uuendamist ning lahenduste hindamisvõimet. Ärksamate tudengite hulgas on moodi minemas kiire otsingumootoriga varustatud multimeediavidinate abil flashmob-stiilis improviseeritud online-dispuudid nii duellide kui ka gruppidevaheliste turniiride vormis.

Sealjuures on arenemas creative-streit (CS), kus erialadevahelistel akadeemilistel vaimumõõkadel tuleb sähvida lasta mõnes kunstivormis või nende kombinatsioonis. Fraktalid on moeteema. Tihti on selline tegevus enese arendamiseks motiveerivam kui tavapärane õppetöö, sest kõik teavad, et neil flash-mob’idel on lõpuks alati kohal suurkorporatsioonide skaudid, kes otsivad loomevõimega isikuid. Unelmate töökoha saamiseks on võit mitteametlikul CS-il isegi suurem garantii, kui ametlik cum laude diplom. Huvitaval kombel võib märgata korrelatsiooni CS-ide populaarsuse ning endistest NL maadest (välja arvatud Kasahstan) pärit tudengikandidaatide huvi kasvu vahel, kuid siinkohal on veel vara teha põhjapanevaid järeldusi.

Teaduses on LOTE «musta bioloogia» tiib koostöös arstiteaduskonnaga Pfizeri rahastatud ülikoolidevahelise konsortsiumi kooseisus maailma 1% mõjukaimate klubis, spetsialiseerudes geeniuuringutel põhineva personaalsete ravimite väljatöötamisele.

Saadavast rahastusest peetakse ülal ka otsest majanduslikku kasu mittetoovaid uurimisprojekte, näiteks püütakse koostöös etnoloogide, folkloristide ja antropoloogidega inimgenoomi uurimistulemuste tõlgendamise abil välja selgitada inimliigi leviku- ja arengumustreid.

Mõned neist uuringutest saavad lisarahastust ka teistest, enamasti USA päritolu erafondidest, et vastaval interpretatsioonil teaduspõhiselt võistelda/väidelda Hiina kolleegidega, kelle riiklikult rahastatud ülesanne on enam või vähem kaudselt viidata mongoliidse rassi, sealjuures (ja eriti) han’i genotüübi loomupärasele ülimuslikkusele.

Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna «rohelise bioloogia» tiib täidab rahvusvahelisi uurimistellimusi eri toiduks kõlblike liikide kasvukiiruse suurendamisel, seda eriti merekeskkonnas. GMO katsetuste põhine mõnekümneaastane praktika toiduainete kasvatamisel/tootmisel on saanud tagasilöögi, kuna selgelt on ilmnenud  kahjulik mõju inimorganismile, sest ei suudeta veel kontrollida kõiki kõrvalnähte, mis ühe või teise geenilõigu manipuleerimisega kaasnevad.

Need katsetused on nüüdseks Euroopa Liidus peatatud ja keelatud, kuid nendega jätkatakse salamahti kolmandates riikides, kus info vaba liikumine ühiskonnas pole nii enesestmõistetav. Üldjuhul on Tartu Ülikooli teadlased kolleegide tegevusest teadlikud, kuid sellest on tavaks vaikida, nii nagu omal ajal vaikiti dopinguvahendite uurimisest ja kasutamisest.

Tulemuslik on ka arstiteaduskonna ning tehnoloogia- ja keemiainstituudi koostöös nutikate, aju juhitavate ning peenmotoorikat võimaldavate proteesjäsemete (robotite) väljatöötamise suund, kusjuures intelligentsetele materjalidele põhinev tehislihaste ja närvide tootmise tehnoloogia on nüüdseks tõhusam ja kõvasti odavam, kui elusate kasvatamine.

Eraldi töörobotite väljatöötamise ja tootmisfaasini väljaarendamise projektidest on juba kümme aastat varem loobutud, kuivõrd Jaapani ülikoolid koostöös MIT-ga on muust maailmast kaugele ette jõudnud ning neile järelejõudmise katsed on osutunud liigseks raharaiskamiseks.

Küll aga on leitud kasvav nišš mitmesuguste vaimukate, emotsioone väljendavate robotmänguasjade väljatöötamise näol koostöös psühholoogide, disainerite ning informaatikateaduskonna programmeerimist õpetavate ja arendavate õppejõudude ja teadlastega. Emotsionaalne laetus, nagu ka loovus, on kogu tootmis-tarbimispõhises maailmas defitsiitne ja nõutud kaup.

Samuti täidetakse valdkonnaüleseid allhanketöid teiste planeetide koloniseerimismoodulite väljatöötamisel. Eesti on ikkagi ametlik kosmoseriik, mis aitab lõunalaiuskraadidel kiiresti suurenevat noort populatsiooni Kuule ja Marsile lähetada. Täidetakse ka sõjatööstuse tellimusi, aga sellest ei räägita.

Uurimisrühmade uusi tegutsemissuundi hoiab ülal rahvusvaheliste korporatsioonide ning Euroopa teadusagentuuri rahastatav järeldoktorantide süsteem, mille riskifondi edukates projektigrantides on Tartu Ülikool üsna «kuumas» grupis.

Allhankeuuringutes kasutatakse palju ka doktorante, kelle arv on kasvanud tänu riigivälisele rahastusele märkimisväärseks: 23–28-aastaste earühmas on ülikoolisüsteemi laborites ligi 5800 doktoranti, mis on rahvusvahelise rollijaotuse tõttu ka peamine välistudengite Eestisse tuleku kanal.

Humaniora on pärast aastatel 2014–2020 toimunud teadusrevolutsiooni Eestis, mil riigi poolt rahastatavate teadlaste arvu vähendati järsult 1800-lt ligi 700-le, suhteliselt vaevaliselt toibunud, kuivõrd just see valdkond allus kõige tugevamale redutseerimisele ning rahvusvahelised korporatsioonid ei oska veel Eesti pehmeid teadussuundi oma kasumiveski külge mõistlikul moel pookida. Mitmed edukad maailmatasemel uurimissuunad, nagu orientalistika, arktiliste rahvaste uurimine, aga ka soome-ugri keeleteadus, on nüüdseks siirdunud tugevateks tegevusaladeks Helsingi Ülikooli, kus toimub ka igijääst vabanenud arktiliste alade demokraatliku, humanistliku ja ökoloogilise hõlvamise komplekslahenduste väljatöötamine. Rahvusülikooli staatuse ning riigipoolse erirahastuse säilitamiseks peetakse Tartu Ülikoolis see-eest ülal kahteteist eestikeelset rahvusprofessuuri.

Rahvaluuleuurijatel on mõned uurimistoetused, mille teemaks on internetifolkloori analüüsi kaudu eri gruppide ja subkultuuride meelsuse analüüsimine ning teadvustamatute mentaalsete pingete mõõtmine, et neid õigeaegselt ühiskonnale kõige valutumal moel maandada. Mõned humaniora vilistlased disainivad koostöös punkarikalduvusi omavate psühholoogide ning häkkerite kogukonnaga perioodiliselt selliste ühiskondlik-psühholoogiliste pingete simulatsioone, söötes mimikri-vormis infot ette otsingu- ning sõelumismootoritele. Vähemalt kahel korral viimase viie aasta jooksul on nad niimoodi suutnud isegi esile kutsuda riikliku algatuse Kultuurkapitali rahastatud varajastest kahetuhandendatest pärit äärmususulist etnometalbändi Metsatöll vokaloidkoosseisu turnee näol.

Samas, näiteks ei ole õnnestunud neil siseministeeriumi ühiskondliku ja usulise tasakaalukuse osakonda provotseerida käivitama vokaloidprojektina samast ajast pärit menuansambleid Sõnajalg ja Meie Mees, samuti kultuslauljat Toomas Annit.

Eraldi rakendusuuringulisi projekte on rahastanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti Teadusagentuur, et töötada välja pärimuslikel narratiividel põhinevaid teenuseid ja tooteid turismitööstusele, seda eelkõige ajalooliste fiktsioonide ning rollimängulist identiteeti pakkuvate rituaalide vallas.

Moodne kirjandusteadus on siirdunud socialia valdkonda, kuivõrd kirjandusteoseid ja nende headust uuritakse kvantitatiivsete meetoditega grupidünaamika võtmes, mõõtes nende kaalukust grupi mõjukusega, kuhu autor kuulub ning ühiskondliku positsiooniga grupi hierarhias. Praktilise kirjandusteaduse seminaridel eksperimenteeritakse vastava positsiooni saavutamise tegutsemismudelitega. Viimasel aastal on erialases kirjanduses laineid löönud erialadevaheline, füüsilist antropoloogiat, tajupsühholoogiat ning kirjandusteadust ühendav uurimus, mis tõestas varajastel 2000. aastatel ühe viimase tekstikriitilist meetodit kaitsnud ja viljelenud kriitiku Mihkel Kunnuse hüpoteesi – «Kas tõesti tänapäeva luulel on rinnad?».

Teoloogiainstituudis on peamiseks uurimisvaldkonnaks moodsate ususektide ja -kommuunide ärimudelite edukuse võrdlus ja analüüs ning Valdur Mikita teoste kui eestlusreligiooni aluste tõlgendamine. Muide, Valdur Mikita «Lingvistiline mets» ja «Äparduse rõõm» on siiani kultusteosed ning ettevõtete loovjuhtide käsiraamatud Jorge Luis Borgese ning Lewis Carrolli teoste kõrval.

Ajakapslisse asetamiseks 25-aastase ooteperioodiga.