Lisztomaania Emajõe Ateenas
Kui Ferenc Liszt 1842. aasta märtsis Tartusse jõudis ja ülikooli peahoones Eesti kõige stiilsemas klassitsistlikus saalis oma legendaarsete soolokontsertidega üles astus, elas Emajõe Ateena läbi üht oma ajaloo hiilgavamat ja rahvusvahelisemat ajajärku.
Kuigi Tartu oli administratiivselt provintsilinn, polnud see ometi provints. Kuuludes loomupäraselt euroopalikku, eelkõige saksa kultuuriruumi, kujundasid Tartu maine Saksa riikidest ülikooli tööle tulnud väljapaistvad õppejõud, kelle nimed kajasid vastu kogu tolleaegses õpetatud maailmas: Georg Friedrich Parrot, Johann Karl Simon Morgenstern, Friedrich Wilhelm Struve, Karl Christian Friedrich von Ledebour.
Siin töötas Friedrich Maximilian von Klinger, ülikooli raamatukogu hoiustas Johann Gottfried von Herderi raamatukogu, siin viibis paar korda läbisõidul Alexander von Humboldt. Johann Wilhelm Krause projekteeris ülikooli olulisemad hooned, joonistuskooli loonud Karl August Senff tegi Tartust tollase Vene keisririigi Läänemere provintside kunstikeskuse, Carl Eduard von Lipharti kunstikogu oli Baltikumi kõige hinnalisemaid. 1838. aastal oli Tartus asutatud Õpetatud Eesti Selts.
Kui Tallinn oli ennekõike teatri- ja ooperilinn, siis Tartu oli 19. sajandi esimesel poolel hinnatud kontserdilinn. Enne Liszti, 1838. aastal oli Tartus kuulsatest pianistidest esinenud näiteks virtuoosse ungarlase rivaal Sigismund Thalberg, aga paar aastat pärast Liszti, 1844. aastal astus kolme kontserdiga siinsamas aulas üles Clara Schumann, kellele Liszt oli Tartut kõvasti reklaaminud.
Tänavu jaanuaris tuli Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika fondi harukogu väiketrükiste kogu läbivaatamisel välja Ferenc Liszti 1842. aasta 30. märtsil (vkj) Tartu Ülikooli aulas antud kontserdi kava. Võite ette kujutada, mida tundis seda habrast paberilehte käes hoidev ajaloolane. Selle kava olemasolust polnud siiani teateid ühestki Eesti ega välismaa mäluasutusest, ka omaaegsetes ajakirjanduses ilmunud kontserdikajastustes ei nimetatud repertuaari – oli teada vaid üks neljakäeteose esitus. Õigupoolest on see kava ühtaegu nii kontserdikuulutus kui ka esitamisele tuleva repertuaari tutvustus, kus leidub lisaks õpetlikku infot publiku etiketist ja hinnapoliitikast.
Pianistide kuningas Liszt tekitas Tartus oma kontsertidega tohutut furoori. Kohalik ajaleht Dörptsche Zeitung kirjeldas seda 7. aprillil sõnadega, et saali haaras „tema geeniuse saladuslik võlu /.../ ja koos temaga lisztomaania, see meie kiire ja närviliselt erutava aja kummaline iha“.
On erakordne, et Eesti Pianistide Liit mobiliseeris vaid kahe kuuga oma liikmed seda mälestusväärset päeva nii suurejooneliselt meenutama. Egészségére, Liszt Ferenc!
Tartu Ülikooli aulas 30. märtsil 2022 peetud kõne lühendatud versioon
Vaata salvestust klaverigalast UTTV vahendusel:
Harry Liivrand
kunstiajaloolane ja muusikakriitik
Lisa kommentaar