Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tänavune loodusfestival juhib tähelepanu keskkonnale ja kestlikkusele, otsides vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele ning kutsudes märkama inimeste naabreid toas ja õues.

2015. aastal Tartu loodusnädala nime all toimunud ettevõtmine on aasta-aastalt kasvanud. Alates 2018. aastast on festivali tegevused aset leidnud ka väljaspool Tartut ja seepärast kutsutakse seda nüüd loodusfestivaliks.

Loodusfestival on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Kultuuripealinna programmiliini „Elu ja keskkond“ juhi Triin Pika sõnul on loodusfestival keskendunud loodusele selle kõige laiemas tähenduses.

„Kutsume avastama loodus- ja elukeskkonda meie ümber: kas seda lihtsalt märkama või süvenenumalt luubi, mikroskoobi, keemia või füüsika kaudu uurima. Praegu, kui kliimakriis ja sellega seotud muutused on üha märgatavamad, saab keskkonna hoidmine ja taastamine järjest tähtsamaks. Euroopa kultuuripealinna programmi üks põhiväärtusi on kestlikkus. Otsimegi vastuseid, kuidas elu tulevikus kestaks, kuidas tulla toime kliimakriisi ja üha muutuvate oludega,“ rääkis Pikk.

10.–15. juunini toimuva festivali peateema on „Sinu naabrid toas ja õues“, keskendudes meid ümbritsevatele justkui märkamatutele naabritele, kes elavad inimese loodud keskkonnas: parkides, aedades, rõdudel, toas. Festival laseb osalejatel avastada elurikkust enda ümber ning uurida, kuidas naabreid hoida ja väärtustada. Sündmuse eesmärk on tõsta esile linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, õpetada märkama loodust linnas ning edendada jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumusi.

Linnulauluhommik Toomel

Tiheda kavaga loodusfestival avatakse Tartus 10. juuni hommikul kell 7, mil toimub Eesti Ornitoloogiaühingu traditsiooniline linnulauluhommik Toomemäel. Tunnipikkusel jalutuskäigul saab Toomel pesitsevate lindude laulu kuulata ja tundma õppida. Retke juhatab Andres Kalamees Eesti Ornitoloogiaühingust. Päeva kestel esitleb Mati Martin Tallinna loomaaias oma uut raamatut „Kiilid“, mis ilmus sarjas „Eesti elurikkus“. Samuti saab osaleda Eesti Maaülikooli ja Tartu Keskkonnahariduse Keskuse töötubades.

Samal õhtul kell 18 algab Lodjakojas Linnujämm. Selle käigus kuulutatakse välja ka fotokonkursi „Metsik linn“ võitjad ja avatakse näitus. Jämmile tulevad kokku muusikud ja luuletajad, kes loovad Eestis elava linnuliigi laulust inspireerituna oma muusikalise nägemuse või poeetilise sõnateose, mis tõlgendab ette antud linnulaulu salvestisi.

Sel aastal on tõlgendatavateks linnuliikideks valitud musträhn, künnivares, pöialpoiss, piiritaja ja metskurvits. Jämmil astuvad üles muusikud Silver Sepp, Tiina Tubli, Good Sine, Kirill Havanski, Gregor Kulla ja Katariin Raska. Neile lisaks esinevad kirjanikud Jürgen Rooste, Kätlin Kaldmaa, Talvike Mändla, Karl Martin Sinijärv ja Nele Tiidelepp. Õhtut juhib Sander Loite.

Vaatleme samblikke ja linde

Laupäeval, 11. juunil kell 11 korraldab Tallinna botaanikaaed õpperetke Maarjamäe panga looalal. Seal on võimalik vaadelda loopealsel ning paekalda ja vana kivimurru veerel kasvavaid samblaid ja samblikke. Tegemist on nende organismide jaoks ühe väga olulise kasvukohaga Tallinnas, kuivõrd sealt pärinevad mitme kaasajal ohustatud liigi leiud juba 20. sajandi algusest. Retke juhatavad Tallinna botaanikaaia brüoloog Tiiu Kupper ja lihhenoloog Liis Marmor-Ohtla.

Tallinna botaanikaaia kommunikatsioonijuhi Annika Lepa sõnul on botaanikaaia põhiülesanne parandada keskkonnateadlikkust ning teadus- ja loodusharidustöö kaudu säilitada elurikkust. Seetõttu löövad nad võimalusel alati kaasa ettevõtmistes, mis aitavad botaanikaaia missiooni täita ja looduskaitse sõnumit levitada.

Laupäeva keskpäeval algab üle Eesti toimuv loodusvaatluste maraton, mille kaaskorraldaja on portaal Linnuvaatleja. Maratoni käigus panevad inimesed varem registreeritud vaatlusaladel 24 tunni jooksul kirja nii palju kohatud liike kui võimalik. Vaatlused sisestatakse andmeportaali, kus need on kõigile kättesaadavad. Maratoni populaarsust kinnitabasjaolu, et mullu tehti 41 alal üle Eesti ööpäeva jooksul üle 7500 loodusvaatluse, märgati üle 2000 liigi ning leiti ka Eestis uus liik: muulukal elav pahklest.

Portaali Linnuvaatleja meeskonna liige, keeletoimetaja Sigrid Ots tunneb heameelt, et TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia juhtimisel ning Linnuvaatleja toetusel on maraton kasvanud üheks Eesti suurimaks harrastusteaduse ürituseks.

„Sel aastal toetame korraldajat teavitustegevusega – Linnuvaatleja lehel on selleks eraldi alaleht, samuti peame oma selleaastases vaatluspunktis Koorastes fotoblogi,“ viitas Ots.

Portaali Bioneer veebitoimetaja ja vabatahtlike koordinaatori Janek Jõgisaare sõnul annab loodusfestival põhjuse tulla nädalaks Tartusse ning vaadelda, millises suunas linn on arenenud ja kuidas siin keskkonnaväärtusi hoitakse.

„Saame võimaluse kohtuda linlastega ja uurida, millised on Tartu inimeste vaated keskkonna hoidmisele,“ ütles Jõgisaar. Sestap korraldab Bioneer 15. juuni õhtul Tartu botaanikaaias diskussiooni, kus arutletakse, kas kõik esemed, mida prügiks peame, on ka tegelikult prügi. Osalised leiavad enda jaoks kindlasti mõne taaskasutusnipi. „Tulge kõik ja võtke kaasa kümme asja, mida peate prügiks, ning leiame neile uue kasutusotstarbe,“ lausus Jõgisaar.

Oma mõtteid sekka öelda saab ka samal õhtul Anne Noortekeskuse hoovis aset leidval arutelufoorumil „Annelinna katuste kasutamata potentsiaal“. Seal vestlevad kutsutud külalised tulevikku vaataval teemal: mis oleks, kui kõik suurte kortermajade katused katta rohelusega? Kas rajada katustele tarbeaed või mõnus puhkeala? Millised on võimalused ja takistused? Arutlejate hulgas on kirjanik Lauri Räpp, OÜ Jardin tegevjuht Kaisa Moora ning kogukonnaaianduse aktivistid Kaia Solnik ja Marco Manfredino.

Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammis on festival nimetatud ellujäämise kunstide linnaloodusfestivaliks„Loodus loob“. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.