Kuidas saada ülikooli õppima uus põlvkond?
Tartu Ülikooli tudengid, kes käivad koolides ja lasteaedades oma eriala tutvustamas, võtavad keeruliste teemade selgitamisel appi huumori ja näited elust enesest.
Esimesel kursusel psühholoogiat õppiv Ege-Ly Petermann korraldab programmi „Talendid Tartusse!“ noore õpetaja projektis 7.–8. klassi õpilastele huviringi „Kes olen mina?“. Ringis tutvustab ta inimeseõpetuse, bioloogia ja psühholoogiaga seotud teemasid ning räägib ka uute asjade õppimisest ja inimese vajadusest areneda. „Mu peamine eesmärk on leida koos arutledes seoseid koolitundides õpitu ja igapäevase elu vahel,“ ütleb Ege-Ly.
Informaatika kolmanda kursuse tudeng Marten Vainult on Eesti esimese päikeseauto Solaride meeskonnas inseneeria populariseerimise projektijuht. Lisaks töötab ta õpingute kõrvalt ettevõttes Praktikal Education, mis edendab loodusainete õpetamist. Marten veab eest Solaride’i ja programmi „Tagasi kooli“ külalistunde, kus üliõpilased tutvustavad noortele Solaride’i ja julgustavad õppima inseneriteadusi. Koolides on ta ka ise rääkimas käinud.
„Lisaks inseneeriale on tundide peateema tudengi oma lugu – mida ta parasjagu õpib, miks ta selle eriala valis ja kuidas on see talle kasuks tulnud,“ räägib Marten. Nii tutvuvad lapsed paljude erialadega ja oskavad ehk hiljem teadlikumalt valida, mida edasi õppima minna.
Selgelt ja humoorikalt
Karl Joann Jürimaa õpib kolmandal kursusel geograafiat ja on geograafiahuviliste tudengite klubi EGEA-Tartu ettevõtmise „Lahe geograafiatund“ raames käinud koolides rääkimas nutitelefonidest ja piirkondade planeerimisest. Geograafiatunde korraldatakse veel kahel teemal: loodusgeograafia ja 3D-modelleerimine.
Nutitelefoni tunnis saavad lapsed töölehe ülesannetega, mille lahendamisel on abiks telefoni asukoharakendused. Kõige lõbusam on Karl Joanni meelest planeerimise tund, kus lapsed saavad ise teha oma kodukoha planeeringut. Seejuures tuleb jääda etteantud eelarve piiresse ja mõelda, mida selles paigas vaja on – kas näiteks kergliiklusteid või hoopis ujulat.
Karl Joann proovib asju seletada võimalikult lihtsate sõnadega. „Põhikooli lastele rääkides ei tasu kasutada sõnu, mis endalgi loengutes alles hiljuti selgeks õpitud.“ Tunnis peab nalja ka saama – see paneb kuulama. „Minu meelest on selleks kõige parem viis tuua jutu sisse naljakaid näiteid,“ ütleb Karl Joann.
Emma Anni Koppel õpib esimesel kursusel arstiteadust ja on projektijuht Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi Kaisukaruhaiglas, kus arstitudengid aitavad mänguliselt vähendada laste arstihirmu. „Räägime lastega nende arsti juures käimise kogemustest, vaatame röntgenipilte ja uurime, kuidas töötab stetoskoop. Lõpuks mängime haiglat, kus lapsed toovad oma kaisuloomad meie juurde ravile,“ räägib Emma Anni. Lastele on põnev isegi see, et tudengil on seljas valge kittel.
Lisaks on Emma Anni andnud koolinoortele seksuaaltervise tunde, kus räägitakse suhetest, suguelundite anatoomiast, suguhaigustest ja rasestumisvastastest vahenditest. Ta on tähele pannud, et seksuaaltervisest rääkimine valmistab õpilastele veidi piinlikkust ja nalja, kuid sellegipoolest tunnevad nad selle teema vastu huvi. Ta leiab, et kõige parem on õpilastega rääkida otse, kasutades õigeid väljendeid. „Ei tohi karta öelda sõnu, mis neid naerma ajavad. Kindlasti peab jääma rahulikuks, looma õpilastele turvalise keskkonna ja olema valmis küsimustele vastama,“ loetleb Emma-Anni.
Lihtsad vastused
Ege-Ly jaoks on olnud üks ootamatumaid, aga põnevamaid õpilaste küsimusi „Miks me ärgates äsja nähtud unenäod ära unustame?“. Oma tunniteemad valib ta selle järgi, kas õpilastel on neis juba mõningaid teadmisi – nii saab järk-järgult keerulisemate küsimuste juurde minna.
Karl Joann ütleb, et talle endale jääb kuuldu kõige paremini meelde siis, kui asja seletatakse koos elavate näidetega. „Üritan ka ise alati näiteid tuua. Mobiilpositsioneerimisest rääkides saab näiteks kirjeldada, kuidas tunnis parasjagu telefoni kasutava õpilase tegevus just nüüd mõnda andmebaasi sisse logiti.“
Marteni kogemusel on kõige keerulisem olnud lastele selgitada, miks inseneride puudus ühiskonnale muret teeb. Talle on tulnud üllatuseks, kui vähe teavad noored inseneeria võimalustest. „Kui öelda sõna insener, siis tuleb paljudele silme ette sinise särgiga mees, kellel on kollane kiiver peas ja paberid kaenlas,“ räägib Marten.
Emma Annile on olnud kõige raskem teema lähisuhtevägivald. „Sellest pole lihtne rääkida, kuid kahjuks on see siiski reaalsus. Siis mõtlen, et on parem, kui lapsed teavad pigem rohkem kui vähem – on oluline, et noored märkaksid vägivalla tunnuseid nii vara kui võimalik.“
Õpetajaametit tasub proovida
Nii Ege-Ly kui ka Karl Joann soovitavad teistelgi üliõpilastel võimaluse korral koolides tunde anda. Ege-Ly nõuanne on tundi andes vooluga kaasa minna. „Loomulikult tuleb tunnid läbi mõelda ja ette valmistada, kuid päris tunnetuse saab kätte siis, kui juba õpilaste ees seista. Nende nägudelt on näha, mida tasub täna teha ja millised ülesanded järgmisse korda lükata. Üldiselt jõuab rohkem ette muretseda, kui tegelikult tarvis oleks.“
Emma Anni sõnul toob koolikogemus maa peale tagasi – elu ei koosnegi ainult kontrolltöödeks õppimisest, vaid eelkõige päris suhtlemisest. See on andnud talle juurde julgust ja veel suurema soovi lastega teadmisi jagada. „Seksuaaltervis on nii tähtis, ent siiski räägitakse sellest liiga vähe, esineb ka vastumeelsust. Mida rohkem noori harida, seda targemaid otsuseid teevad nad tulevikus,“ leiab ta. „Ja valmis tasub olla peaaegu kõigeks – nii klassideks, kes ei räägi peaaegu terve tunni sõnagi, kui ka klassideks, kes küsivad palju.“
Marten rõhutab, et igasugune esinemiskogemus tuleb elus kasuks, nii ka koolides käimine. „Hea on sealjuures rääkida ka oma kogemustest samas vanuses kui su kuulajad: millised valikud sul edasiõppimiseks olid ja mille põhjal lõpuks valiku tegid.“
„Talendid Tartusse!“ ootab teadus-, ettevõtlus- ja õpetamishuvilisi üliõpilasi
Programm „Talendid Tartusse!“ annab keskmisest tublimale gümnaasiumilõpetajale võimaluse pääseda juba esimesel ülikooliaastal teaduslaboritesse, arendada huviringi juhatades oma õpetamisoskust või viia end kurssi ettevõtlusega.
Tudengid, kes valivad noore õpetaja projekti, osalevad sügissemestril aines „Teadushuviringi juhendamine“, mida koordineerib loodusteadusliku hariduse keskus. See aine sisaldab nii teooriat kui ka praktilisi seminare, mis aitavad oma õpetamisprojektiga alustada. Kursuse lõpuks panevad osalejad kokku oma huviringi kava, sõnastavad selle täpsed eesmärgid ja õpiväljundid. Seejärel saavad nad teaduskooli ruumides korraldada oma huviringi Tartu ja Tartumaa noortele.
Programm on mõeldud ennekõike üliõpilastele, kes on gümnaasiumi jooksul saavutanud olümpiaadidel, riigieksamitel või akadeemilisel testil väga häid tulemusi, aga sellesse võivad kandideerida kõik kolmel viimasel aastal gümnaasiumi lõpetanud tudengid.
Kandideerimine kestab tänavu 26. juulini.
Kelli Hanschmidt
TÜ teaduskooli võistlus- ja õppekorralduse peaspetsialist
Helen Maria Raadik
TÜ vilistlane
Lisa kommentaar