17. mail möödus sada aastat koosolekust, mil otsustati luua Tartu Ülikooli tudengite esindusorgan, toonase nimega Üliõpilaskonna Edustus. Praeguseks on sellest saanud Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, tuntud ka kui TÜÜE.

Teise maailmasõja eelne ja taasiseseisvumisjärgne Eesti on ennekõike ajastute erinevuste tõttu raskesti võrreldavad, kuid kummalgi ajajärgul on ikka leidunud aktiivseid üliõpilasi, kes on võtnud oma põhitegevuse kõrvalt aega selleks, et pingutada kaaslaste heaolu nimel.

Vabadussõja järel oli majanduslik olukord riigis ülimalt keeruline ja seetõttu valitses surve luua võimalikult kiiresti esindusorgan, mis tegeleks üliõpilaste üldiste huvidega, aga esmajärjekorras sotsiaalsete probleemide lahendamisega. 1920. aasta 16. ja 17. mail toimus ülikooli aulas ligi 150 üliõpilase osavõtul koosolek, kus valiti Üliõpilaskonna Ajutine Keskesitus, mille eesmärgiks sai hilisema edustuse loomine.

Sama aasta detsembris valitigi üliõpilaskonna hulgast esimene, 30-liikmeline edustuse koosseis. Edustus valis endi seast omakorda viieliikmelise juhatuse ja esimehe, kes koordineerisid tööd. Lisaks moodustati toimkonnad, millele valiti samuti juhatajad ja liikmed. Koosolekutel pandi paika tegevussuunad ja toimkondadele anti suunised.

fo3846_4b_tu_uliopilaskonna_ajutine_juhatus_enne_volituste_uleandmist_jaan_1938.jpeg

Edustuse ajutine juhatus enne volituste üleandmist 1938. aasta jaanuaris. FOTO: TÜ Raamatukogu arhiiv

Edustusele eraldati esialgu ruumid praegusel Liivi tänaval, kus paiknes tollal Tartu esimene ja ainus ühiselamu. See hoone anti aga järk-järgult Eesti Riigi Keskarhiivi käsutusse ja üliõpilased pidid leidma uue peavarju. 1926. aastal sai edustus enda käsutusse Ülikooli tänaval peahoone kõrval asuva hoone, mis sai tuntuks üliõpilasmajana ja mida praegu teame Ülikooli kohvikuna.

Põhiliselt käis Üliõpilaskonna Edustuse töö toimkondades, mis jagunesid alalisteks ja ajutisteks. Majandustoimkond tegeles peamiselt üliõpilasmaja ja üliõpilasköögiga. Toimkonna üks esimesi ülesandeid oli asutada üliõpilasmajja ühisköök. See muutus aastate jooksul väga populaarseks: toitlustust pakuti lausa 800–1000 tudengile päevas. Toit oli seal üliõpilastele taskukohane ja seetõttu tuli teistelgi kesklinna söögikohtadel lõunapakkumiste hinda madalal hoida.

Majandustoimkonna kõrval tegutsesid välis-, kultuuri- ja mitmed teised toimkonnad, mis aja jooksul muutusid. Edustus oli laia haardega: anti välja üliõpilaslehte, korraldati loteriisid ja kavandati isegi oma staadioni ehitamist.

Edustuse tegevust rahastati esimestel aastatel projektipõhiste toetuste ja üritustelt saadud tuluga. 1925. aastal vastu võetud ülikooliseadusega kehtestati ülikoolipoolne rahastamine, mis kattis suurema osa edustuse kuludest. Näiteks 1935. aasta eelarve oli 16 000 krooni. Võrdluseks – aastatel 1933–1934 oli Eesti keskmine tunnitasu 29 senti ja päevapalk veidi üle kahe krooni.

Rasked ajad saabusid 1940. aastal esimese Nõukogude okupatsiooniga. Võõra võimu all asus tegutsema uue nime ja teistsuguste põhimõtetega Tartu Riiklik Ülikool. Sarnaselt teiste samasuguste organisatsioonidega lõpetati ka edustuse tegevus. Nõukogude aja kohta ei saa rääkida päris samas kategoorias võrreldavast üliõpilaste huvide esindamisest.

Laulva revolutsiooni ajal asuti aga kunagisi institutsioone taastama. 1988. aasta tähistas akadeemilise vabaduse ennistamise algust ja Tartu Riiklikust Ülikoolist sai taas Tartu Ülikool. Sooviti ehitada üles ülikool, kus nõukogude ajaga võrreldes oleks üliõpilaste õigused suured. Korporatsioonide ja seltside tegevus taastus ning kõlasid üleskutsed, et seda teeks ka edustus.

Sess segas

Mõtteid edustuse taastamisest levis varemgi, kuid 1990. aasta juunikuises Universitas Tartuensises avaldati pöördumine, kus rõhutati vajadust üliõpilaste esindusorgani järele. Ülikooli ajaleht oligi kujunenud foorumiks, kus vahetati mõtteid võimalike üliõpilasesinduse taastamise sammude üle. Kuid järgnenud kuudel edasiminekut ei olnud ja hiljem põhjendasid asjaosalised seda juunis alanud sessiga.

1990. aasta sügisel suudeti siiski välja kuulutada valimised. Need toimusid sama aasta detsembri alguses ülikooli raamatukogu fuajees. Erinevalt sõjaeelsest edustusest oli üliõpilaskonna esindusorgan nüüd 25-liikmeline ja 1996. aastal sai selle nimeks Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus ehk TÜÜE.

Põhiline töö toimus 1996. aasta põhikirja järgi neljas suuremas alalises toimkonnas: haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja teabetoimkonnas. Arvukaimad ja laialdasima tegevusega olid teabe- ja sotsiaaltoimkond, kus oli liikmeid 20 ümber. Lisaks tegutses järelevalve. 1999. aastast on üliõpilasesinduse ruumid asunud ülikooli peahoone kõrval.

Fookuses haridusküsimused

Aastate jooksul on TÜÜE põhikirja ja teisi alusdokumente korduvalt uuendatud. 2001. aastal pandi alus nüüdseks iseseisvalt tegutsevale TÜ üliõpilaskonna sihtasutusele, mis on praegu tuntud tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustikuna Ole Rohkem. Erinevalt sõjaeelsest edustusest on TÜÜE peamine eesmärk olnud tegelemine haridusküsimustega, mitte sotsiaalprobleemide või üritustega. Erandiks on traditsiooniline rahvusülikooli aastapäeva ball, mida on korraldanud nii algupärane edustus kui ka TÜÜE.

Aastate jooksul on TÜÜE struktuuris tehtud muudatusi, millest märkimisväärseimad on olnud seotud ülikooli üldise struktuurimuudatusega. Praegu on üliõpilaste esindajad kõigis instituutides ja kolledžites. Valdkonna üliõpilaskogu liikmetest moodustub 20-liikmeline volikogu, ülikooli senatis esindab üliõpilasi viis tudengit. Kogu tööd koordineerivad juhatus ja büroo. Kunagiste toimkondade asemel loodi 2013. aastal komisjonid ja töörühmad. Alates 2005. aastast on TÜÜE valimised korraldatud elektrooniliselt.

Üliõpilasesindusest on aastate jooksul võrsunud palju Eesti ühiskonna tippe: ajakirjanikke, teadlasi, poliitikuid, ohvitsere ja teisi oma eriala spetsialiste. Kunagised esindajad töötavad mitmesugustel väärikatel ametikohtadel – kes ministrina valitsuses, kes professorina ülikoolis jne. Üliõpilasesinduses veedetud aastaid meenutades on nad ühel nõul, et kogemus oli panust väärt, leiti häid eluaegseid tuttavaid ja kindlasti oli huvitav.

Täpsemalt saab TÜ üliõpilasesinduse saja-aastase ajalooga tutvuda ja kunagiste esindajatega tehtud intervjuusid lugeda juubelikogumikust, mis loodetavasti ilmub peagi.