Tagastatud raamatud pannakse karantiini
Eriolukorrast hoolimata käib Tartu Ülikooli raamatukogus teavikute laenutamine hoogsalt edasi.
Alates märtsi lõpust on ülikooli raamatukogu lugejatel olnud võimalus laenutada raamatuid kontaktivabalt e-kataloogi ESTER kaudu. Tellitud raamatud saab kätte targast laenutuskapist, mis seisab W. Struve tänaval asuva raamatukogu fuajees.
Raamatukogu teenindusosakonna teenindusosakonna juhataja Olga Einasto sõnutsi oli sellise süsteemi väljamõtlemine töötajate jaoks huvitav teenusedisaini ülesanne. „Korraga oli vaja mõelda tehnoloogiale, kommunikatsioonile ja ka kujundusele: et tellimine e-kataloogis oleks mugav ja kiire, kappide kasutuskord selge, sissepääs majja ohutu ja kontaktivaba.“ Ta kirjeldab, et laenutusala on kujundatud üsna loominguliselt. Meeleolu loovad näiteks näituse „Eesti tuletõrjemuuseum 100“ eksponaadid ja lugejate lemmik – Pegasuse kuju, kes kannab olukorrale vastavalt kaitsemaski.
„Enne, kui hakkasime teenust pakkuma, katsetasime ise kogu protsessi. Tänu sellele suutsime võimalikke ohte ja probleeme ennetada . Praegu võib rõõmuga tõdeda, et ühtegi möödapanekut teenuse kavandamisel ei tehtud ja kõik on läinud päris ladusalt,“ ütleb Einasto.
Ta kinnitab, et lugejate tellimuste täitmisel järgitakse tervise hoidmiseks rangeid nõudeid. „Keegi meist ei puuduta raamatuid ilma kinnasteta, kasutame maske ning puhastame ja desinfitseerime kappe ja nende ümbrust põhjalikult. Samuti jälgime, et lugejad siseneksid laenutusruumi ainult ühekaupa ja desinfitseeriksid enne kapi kasutamist käed,“ loetleb teenindusosakonna juhataja ettevaatusabinõusid.
„Arvestades, et tavaliselt laenutatakse meie raamatukogust iga päev 800–1000 raamatut, võis ette näha, et see teenus on vajalik ja osutub populaarseks. Muidugi ei teadnud me, kui palju üliõpilasi on Tartusse jäänud ja kui palju neist on karantiinis või tohivad liikuda. Kuid ühes olime üksmeelsed: tudengid vajavad õppimiseks kirjandust ja raamatukogu peab neid aitama.“
Märtsis, vahetult pärast eriolukorra algust, ei pakkunud Tartus laenutust ükski raamatukogu. Seepärast olid ülikooli raamatukogu töötajad kindlad, et kontaktivaba laenutusega aitavad nad peale ülikooliga seotud inimeste ka paljusid teisi tartlasi: koolilapsi ja nende vanemaid, õpetajaid, eri valdkondade spetsialiste ning kõiki neid, kes näevad raamatus sõpra, tuge ja lohutust. „Juba esimesed päevad pärast laenutuse algust kinnitasid seda eeldust – tellimusi oli nii palju, et kõiki ei saanudki korraga täita. Siiani ei ole ükski meie 91 kapist päevagi tühjana seisnud. Kappe võiks olla lausa kaks korda rohkem, sest praegu on ootejärjekord kolm päeva. Taotleme ja ootame rahalist tuge, et laenutuskappe juurde muretseda. Kolme nädala jooksul oleme täitnud ligi 2000 raamatusoovi.“
Kõige rohkem muretsesidki raamatukogu töötajad kappide vastupidavuse pärast. „Enne eriolukorda ei olnud need ju laenutus-, vaid järjekordade haldamise kapid, kuid raamatukogu IT-spetsialistid programmeerisid funktsioonid kiiresti ümber. Igal hommikul koostatakse ka aruanne selle kohta, mitu kappi on vabad ja millised on vaja tühjendada, kui tellitud raamatute hoidmise tähtaeg on üle läinud. See aitab töö sujumisele palju kaasa,“ kirjeldab Olga Einasto.
Kas juhtub ka seda, et inimesed ei tule tellitud raamatutele järele? „Kahjuks näeme, et iga kümnes tellija ei tule kolme päeva jooksul oma raamatuid ära võtma,“ vastab Einasto. Põhjused on mitmesugused, näiteks võib inimene olla haigestunud. „Me suhtume sellesse mõistvalt, püüame kõigile helistada ja küsida. Mõned tühistavad oma tellimuse ise, sest on saanud raamatu sõbralt või tuttavalt – nii on see tavaliselt ilukirjandusega. Paljud annavad ka meie infotelefoni kaudu teada, kui nad tulla ei saa (infotelefon töötab igal argipäeval kella 9–17). Tänu sellele, et meie lugejad on viisakad ja vastutustundlikud ning teenindajad on empaatilised, ei ole suurt probleemi.“
Populaarsed raamatud
Küsimusele, mida inimesed praegu laenutavad, vastab Einasto: „Kui elu normaliseerub, süüvin pealkirjadesse põhjalikumalt. Esialgu võin lühidalt öelda, et tellitud raamatutest 60% on õppe- ja teaduskirjandus ning 40% ilukirjandus ja teadmisraamatud.“ Kõige populaarsemad on õigus- ja pedagoogikaalased raamatud, kuid palju tellimusi on ka filosoofia, psühholoogia ja majanduse avakogust.
„Kunagi varem ei ole me laenutanud nii palju lastekirjandust ja kooliõpikuid. Ilukirjanduse tellimustest on 30% lasteraamatud, 25% kirjandusklassika, 5% memuaarid ning 40% kriminullid ja õudusromaanid,“ räägib Einasto. Populaarsed on ka peresuhetest ja lastekasvatusest rääkivad raamatud ning mängude, retseptide ja rahvameditsiini kogumikud. „Nende raamatute järgi, mida iga päev kappidesse paneme, tundub, et oleme heaks toeks ka Tartu kooliõpetajatele ja koolilaste vanematele.“
Tagastamine toimub kontaktivabalt
Kõik tagastustähtajad on esialgu pikendatud 4. maini, kuid eriolukorra jätkudes on raamatukogu valmis neid veelgi pikendama. Juba 10. märtsist alates on kehtinud ka viivisevabastus. Einasto sõnul on siiski lugejaid, kes soovivad raamatuid tagastada, ning 4. maist alates on see ka võimalik. „Kuidas me selle korraldame, sõltub suuresti eriolukorra kehtivusest, riigi kriisikomisjoni ja Tartu Ülikooli korraldustest ning soovitustest. Üks põhimõte on aga kindel – ka tagastamine toimub kontaktivabalt. Sellekohane info avaldatakse raamatukogu kodulehel ja saadetakse lugejatele e-postiga,“ teab ta öelda.
Tagastussüsteemi töölepanekul tuleb veenduda, et raamatud ei kannaks viirust edasi. Einasto kinnitab, et raamatukogu järgib rahvusvahelisi soovitusi. „Tuginedes autoriteetses ajakirjas The Lancet äsja avaldatud artiklile, pole viirus paberi peal nakkusohtlik pärast ühe ööpäeva möödumist. Seega ei kavanda me tagastatud raamatute desinfitseerimist, küll aga tuleb need vähemalt 24 tunniks isoleerida,“ ütleb ta. „Töötasime juba välja plaani, kus ja kuidas hoiame tagastatud raamatuid karantiinis, et tagada nende ohutus nii oma töötajate kui ka lugejate jaoks.“
Digitaalseid materjale kasutatakse üha rohkem
Tartu Ülikooli raamatukogu kutsub üliõpilasi, teadlasi ja õppejõude esitama ettepanekuid selle kohta, milliseid Eesti autorite koostatud õppematerjale ja raamatuid võiks esmajärjekorras digiteerida. Neli aastat vältava üleeuroopalise projekti EODOPEN raames on nimelt kavas teha nii arvuti- kui ka mobiiliversioonis kättesaadavaks 15 000 raamatut.
„Eelmise aasta lõpus alguse saanud projekt on praegustes oludes osutunud hädavajalikuks,“ rääkis EODOPEN-i üks eestvedajatest, TÜ raamatukogu projektijuht Elena Sipria-Mironov. „Kriisiolukord näitab meile kätte selge tulevikusuuna. Mida rohkem materjale me üliõpilastele ja teadlastele kättesaadavaks teeme, seda avaramad on võimalused jätkata õppimist ja uurimist igasugustes olukordades. Digitaalsete materjalide kasutamine on selgelt suurenemas ja vajadus selle järele kasvab.“
Raamatukogu on kasutusstatistika põhjal pannud kokku esialgse digiteeritavate raamatute loetelu, aga kogu ülikooliperelt oodatakse veel ettepanekuid, milliseid materjale oleks õppe- ja teadustöö huvides vaja digiteerida. „Kuna meie eesmärk on digitaalselt kättesaadavaks teha just uuemad Eesti autorite teosed, mis on pärit 20. ja 21. sajandist, siis tegeleme samal ajal ka autoriõiguse teemaga,“ kirjeldas projektijuht Elena Sipria-Mironov. „Jälgime hoolikalt, et digiteeritud teoste vaba kasutus ei kahjustaks autoriõiguste omaniku seaduslikke huve. Usume aga, et autorid ja kirjastaja mõistavad digiteerimise vajadust ning nõusolekute saamine ei võta palju aega – sel juhul saaksime digiteerimisega alustada kas või kohe.“
Ettepanekuid oodatakse veebilehele https://www.utlib.ut.ee/eodopen.
Kõik digiteeritud raamatud lisatakse kohe Tartu Ülikooli digitaalarhiivi DSpace.
Lisa kommentaar