Aasta tagasi sai Universitas Tartuensisest lugeda nii aruteludest kui ka konverentsist, kus mõtiskleti ülikooli pikaajalist arengut suunavate valikute üle ja otsiti innustust uute sihtide seadmiseks. 20. aprillil kinnitas ülikooli nõukogu uue arengukava 2021.–2025. aastaks.

Uute eesmärkide seadmine algas juba kaks aastat tagasi, 2018. aasta sügisel. Arengukava komisjoni esimehe, arendusprorektor Erik Puura sõnul jõuti poolteist aastat väldanud töö tulemusena dokumendini, mis käsitleb ülikooli arengut kümnes teemavaldkonnas. 

Rahvusülikoolile omaselt algab arengukava eesti keele ja kultuuri hoidmise ja arendamise teemavaldkonnaga. Sellega rõhutatakse teema tähtsust üleilmastumise tingimustes ning seatakse see teadusel põhineva eestikeelse hariduse omandamise aluseks kõigil haridustasemetel. „Välisüliõpilastele ja töötajatele luuakse senisest tugevam motivatsioon ja laiemad võimalused eesti keele omandamiseks ning kultuurist osasaamiseks. Samuti on kindlalt esiplaanil õppe hea kvaliteet ja õppejõudude töö väärtustamine,“ sõnas Puura.

Peab olema eeskujuks

Arengukavas käsitletakse ka ülikooli kestliku arengu ja kliimamuutusega seotud tegevuse olulisust ja viidatakse ülikooli teadlaste aktiivsele rollile Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisel. „Olles kestliku arengu eestkõneleja, peab ülikool olema ise eeskujuks, alustades elementaarsest tegevusest, nagu teadlik prügi sorteerimine, kraanivee eelistamine pudeliveele ja energia kokkuhoid, kuni põhimõtteliste muudatusteni keskkonna- ja tervisekäitumises, hõlmates teadlikku toitumist ning muude tarbimisharjumuste muutusi,“ tõi Puura näite. Ta lisas, et suuremat pilti saab muuta, kui keskkonna- ja energiapoliitika kujundamisel, aga ka teiste üleilmsete muutustega toimetulemisel kaasataks teadlasi.

„Uus arengukava toob rõhutatult esile nii teaduse olulisuse kui ka ülikooli senisest suurema rolli teaduspõhise ühiskonna kujundajana ning targale majandusele kiirenduse andjana. Juba ongi näha, et eesootav majanduskriis vajab teadlaste abi nii riigi toimimise kui ka ettevõtluse arendamisel, et leida ja rakendada uusi ärisuundi ja -mudeleid,“ kommenteeris arengukava komisjoni esimees.

Tihe koostöö

2018. aasta novembris ühines Tartu Ülikool Uppsala, Genti, Groningeni ja Göttingeni ülikooli koostöövõrgustikuga U4Society ning selle liikmete vahel käib Puura sõnutsi tihe koostöö. Üheskoos ollakse partnerid ka Euroopa teadusülikoolide võrgustikus The Guild ja üheksat Euroopa ülikooli ühendavas konsortsiumis ENLIGHT, mille eesmärk on edendada kõrghariduse ümberkujundamise kaudu elukvaliteeti, jätkusuutlikkust ja üleilmset koostööd. „Ühildades rahvusvahelises partnerluses oma tegevusplaane ja nende elluviimist eelkõige Põhjamaade ja Lääne-Euroopa tippülikoolidega, jõuame õppides, tugevnedes ja arenedes kiiremini nende tasemele,“ kommenteeris Erik Puura. 

Koostööorganisatsioonid annavad Tartu Ülikooli üliõpilastele üha rohkem võimalusi saada osa Euroopa tippülikoolides pakutavast kõrgharidusest. „Uues arengukavas seatakse tähtsale kohale üliõpilaste tulevikuoskuste omandamine, terviklik ülikoolikogemus (mille hulka kuulub ka osalus üliõpilasorganisatsioonides jm tegevuses õppetöövälisel ajal) ning elukestev õpe. Kõigeks selleks tuleb luua järjest avaramaid võimalusi,“ ütles Puura.

Paindlikud plaanid

Praeguses olukorras on ülikooli senine digiareng ja varasemad e-õppe kogemused andnud Puura sõnul hea lähtepositsiooni õppetöö jätkamiseks digitaalses keskkonnas. Õppejõudude koolitamine ja juba varem välja töötatud võimalused toetasid auditoorse õppe kiiret ümberkorraldamist kaugõppeks. „Uues arengukavas on digiülikooli jätkuv arendamine üks prioriteete,“ kinnitas komisjoni juht.

Koroonaviiruse leviku tõttu on uus arengukava võetud vastu tingimustes, kus me ei tea, milliseks kujuneb pärast eriolukorra lõppu majandus, ega oska ennustada, millised on meie järgmised suured ühiskondlikud arutelukohad. „On võimalik, et ülikool peab juba järgmisel aastal ja edaspidigi oma arenguplaane palju tihedamalt kui varem üle vaatama ja korrigeerima,“ sõnas Puura, lisades, et teisalt on arengukavasse kirja pandud tegevussuundi, mis muudavad ülikooli väliskeskkonna muudatuste suhtes tänu kiirele kohanemisvõimele vastupidavamaks.

Arengueesmärkide täitmiseks on koostatud rakenduskava eelnõu ühes finantsstrateegiaga. Koostamisel on veel üksikasjalikumad keele ja rahvusvahelistumise põhimõtted, ruumilise arengu kava ja digiarengu strateegia. Puura sõnul plaanitakse neil teemadel suuremat arutelu sügisel.