TÜ teadlased pole jäänud ootama, mis koroonaviiruse tagajärjel juhtub, vaid löövad kaasa ettevõtmistes, mis aitavad COVID-19 levikuga ühel või teisel moel rinda pista.

Üks olulisimaid viirusega seotud küsimusi, millele vajame vastuseid, puudutab selle levikut. Kuidas teisiti saame langetada näiteks piirangute leevendamise otsuseid? 

TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et seni on Eestis eriolukorra meetmete valikul lähtutud raskemate haigusjuhtude ja arstiabi vajavate inimeste nakatumise statistikast ning teiste riikide kogemusest. „Kuna aga kõik koroonaviirusega nakatunud ei haigestu ja samas kõiki haigestunuid ei testita, ei ole meil andmeid viiruse tegeliku leviku kohta,“ ütles ta. Sestap soovivad teadlased välja selgitada, milline on koroonaviiruse levimus nii viirushaiguse tunnustega kui ka sümptomiteta inimeste seas.

Uuringukutse saab 16 000 eestimaalast

TÜ teadlaste kogu, kuhu kuuluvad eksperdid peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist, on valmistanud ette seireuuringu, kuhu on kaasatud ka sotsiaal- ja turu-uuringute firmaga AS Emor ning meditsiinivaldkonnas tegevad SYNLAB ja Medicum.

Uuringu raames soovitakse küsitleda ja koroonaviiruse suhtes testida 16 000 eestimaalast. Kokku kolm kuud vältav uuring koosneb kaheksast ühe nädala pikkusest lainest ning igas laines küsitletakse ja testitakse 2000–4000 inimest. Uuringu alguspäeval, 23. aprillil, saatis Emor rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal elektroonilise kutse ja küsimustiku esimesele 2000 juhuslikule inimesele. Nendega, kel ei ole võimalik elektroonilist küsimustikku täita, tehakse telefoniintervjuud.

Kui inimene on küsimustele vastanud, helistatakse talle SYNLABi ja Medicumi ühisest testimise kõnekeskusest ning lepitakse temaga kokku, millal ta võiks tulla autoga avalikku testimise kohta ninaneeluproovi andma. Neile, kes ise testimispunkti tulla ei saa, korraldatakse koroonaviiruse proovi võtmine kodus. Tuvastatud nakatunuid jälgitakse ja küsitletakse iga nädal kuni haiguse lõppemiseni. Kui nakatunul puuduvad haigusnähud, küsitletakse teda kahe nädala jooksul. 

Ruth Kalda sõnas, et uuringusse kaasatakse juhuslikkuse alusel mehi, naisi ja erinevaid vanuserühmi eri maakondadest vastavalt Eesti rahvastiku jaotusele. „Nii moodustub uuritavatest Eesti ühiskonna väike mudel. Uuringu tulemuste põhjal saame teha järeldusi koroonaviiruse tegeliku leviku kohta erinevates rahvastikurühmades ja anda valitsusele iga nädal tõenduspõhist infot eriolukorra meetmete muutmiseks,“ lisas seireuuringu juht.

Lisaks koroonaviiruse tegeliku levimuse andmetele saab uuringu käigus teada, kuidas muutub nakatunute arv ja osakaal aja jooksul ning milliste teguritega on see seotud. Samuti selgitatakse küsitluse ja testimise tulemusi kõrvutades välja, millised on põhilised nakkusega seotud taustatunnused ja riskitegurid – näiteks kaasuvad haigused, leibkonna suurus, sotsiaal-majanduslik staatus, kontaktitüübid –, ning kuidas on need seotud levimusega. Osalejaid sellisel moel jälgides saab teavet, milline on nakkuse ja haiguse kulg ning kuidas on see seotud inimese taustatunnuste ja riskiteguritega.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest võib igal hetkel loobuda. Seireuuringu maksumus on 1,8 miljonit eurot ja kulusid aitab kanda valitsus.

Kokkupuuteuuring 

Teiseks on valitsuse liikmed toetanud uuringut KoroSero-EST. Uuringumeeskond, kuhu kuuluvad teadlased TÜ lastekliinikust, bio- ja siirdemeditsiini instituudist, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist ja kliiniliste uuringute keskusest, soovib määrata, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Selleks moodustab haigekassa elanike juhuvalimid Saaremaal ja Tallinnas Õismäel. Kummastki kogukonnast soovitakse kaasata 1080 inimest.

Uuringus osalejatelt võetakse veeniverd ja uuritakse selles olevate antikehade olemasolu, mis näitab, kas inimene on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Vabatahtlikke värbavad ja analüüse võtavad perearstid. Kogutud andmeid kasutatakse muu hulgas üle-eestilise koroonaviiruse seroepidemioloogilise uuringu ettevalmistamiseks.

Kuid need kaks ettevõtmist on kõigest jäämäe tipp. Sotsiaalmeedias ringlevad arvukad üleskutsed, milles palutakse inimestel vastata erinevatele küsimustikele, et avastada veel teisigi koroonaviirusega seotud tahke. 

Mõned TÜ teadlaste arendatud koroonaviiruse analüüsivahendid on koondatud veebilehele www.koroona.ut.ee. Sealt leiab näiteks veebipäeviku, mille abiga soovitakse luua andmebaas, mis aitaks kaardistada ja mudeldada koroonaviiruse levikut. Tegu on COVID-19 sümptomitega inimeste vanuselise, geograafilise ning epidemioloogilise uuringuga. Selle käigus kogutavate andmete põhjal saab näiteks ülevaate potentsiaalselt nakatunutest ja koroonaviiruse diagnoosi saanutest Eestis. Niisamuti on võimalik teha kindlaks viiruse levikut mõjutavad tegurid nagu kokkupuudete, lähikontaktide arvu ja kestus, leviku suund ning riskikäitumise profiil.

Kuna koroonaviirust ja selle levikuga seotud küsimusi on teadlastel palju, jätkub uurimismaterjali veel pikaks ajaks ning võib kindel olla, et UT veergudele jõuab aja jooksul teisigi COVID-19 haiguse valguses algatatud ettevõtmisi. Üks on kindel – mida paremini me oma „vaenlast“ tunneme, seda osavamalt oskame temaga ümber käia.