Tartu Raatuse koolis toimus novembris õpitubade projektipäev «Igas aines on ainest!». 455 õpilast said valida 53 erineva töötoa vahel ja osaleda neist kuni kuues. Kolme õpituba juhtisid Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajakoolituse magistrandid. Projektipäeva töötubade peamine eesmärk oli arendada õpilaste omavahelist suhtlust ja koostööd.

Raatuse kool tellis töötoad haridus- ja teadusministeeriumi projekti «Eesti keele väärtustamine» raames. Projektijuhtide Tiina Aulingu ja Triinu Laari sõnul on selle projekti eesmärk väärtustada eesti keelt, teavitada koolipersonali ja õpilasi uuematest eesti keele ja kultuuri alastest uurimustest ning tutvustada õpilastele Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi erialasid.

Sellel õppeaastal arendatakse humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas projektipõhise praktika õppevormi. Teadus- ja kultuurikorralduse praktika kõrvale on loodud uus praktikaliik: kooliprojekt, mille eesmärk on toetada projektipõhise praktika ideede rakendamist üldhariduskoolis ja pakkuda üliõpilastele võimalust osaleda koolide õppetöös, seda täpselt samal põhimõttel nagu Raatuse koolis korraldatu.

Koolipäev töötubades

Raatuse kooli projektipäeval juhtisid eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivad magistrandid kolme töötuba. 1.–3. klassidele pakuti õpituba «Ellu ärkab muinasjutuvabrik!», kus püüti leida muinasjuttude ühiseid jooni ja nende abil ise uusi lugusid kokku panna. 4.–6. klasside õpilased said osa võtta õpitoast «Mida copy’d, seda paste’id», kus arutleti vanasõnade tähenduste üle ja mõeldi välja uusi vanasõnu tänapäevases võtmes. 7.–9. klassidele oli suunatud «Sõnade sepikoda», mille põhirõhk oli uute sõnade loomisel.

4.–6. klassidele töötoas õpilastega tegelenud Keiu Kärt Tammeaid rõhutas, et eesmärk oli keskenduda sellele, millised on tuntud vanasõnad, ja panna ühtlasi noori mõtlema selle üle, kuidas need ajas muutuvad. Magistrant Kaisa Seene lisas, et nad pidasid oluliseks, et lapsed saaksid ülesannete kaudu ise vanasõnade kokkupanemist katsetada.

Vanasõnade õpitoas osalenud neljanda ja viienda klassi õpilased Janno, Rudolf ja Rando rääkisid, et nende ülesanne oli vanasõnad paberil kokku kleepida. Töötoa puhul hindasid nad eriti seda, et koolipäev erines tavapärasest. Üks poistest rõõmustas selle üle, et õpituba tegid uued õpetajad. Samuti meeldis õpilastele töölehti täita ja rühmadena vanasõnu nuputada. Näiteks mõeldi välja uus vanasõna «Samsung hõbe, iPhone kuld», mis on inspireeritud vanasõnast «Rääkimine hõbe, vaikimine kuld».

Tähtis on koostöö

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava programmijuht Maigi Vija sõnas, et Raatuse koolis said üliõpilased ennast õpetajana proovile panna sellise õpilasrühmaga, kellega ei oldud varem kohtutud. «See nõuab julgust ja enesekindlust. Üliõpilastel oli võimalus rakendada loovust ning kavandada õpitegevust rühmale, kus on koos õpilased erinevatest klassidest. Tudengid said kahekesi töötoa ette valmistada ja korraldada, jagada ideid ning vastutust.»

Vija lisas, et ülikooli ja koolide tihe side ning koostöö on väga tähtis ja seda mitte ainult magistriõppe üliõpilaste jaoks koolipraktika vormis. «Õpetajaks õppivad magistrandid saavad koolides toimetada kogu õpingute jooksul, kuid bakalaureusetudengitelegi oleks selliste töötubade korraldamine jõukohane ning ühtlasi praktiline ja õpetlik kogemus.»

Projektipäev pakub positiivset elamust

Raatuse koolis korraldatakse selliseid projektipäevi juba neljandat aastat järjest. Projektipäeva peakorraldaja ja kooli arendusjuht Rene Leiner tõi välja, et sel aastal oli õpitube rohkem kui varasematel aastatel ja lapsed said ise valida, millistest osa võtta. Ehkki töötubade rekordarvu tõttu jäid mõned õpitoad tühjemaks, oli õppetöö laste jaoks seda tulemuslikum.

Projektipäeva eesmärk on Leineri sõnul arendada selliseid üldpädevusi, nagu koostööoskused, sotsiaalsed oskused ja keeruliste ülesannete võimalikult loov lahendamine. «Peame oluliseks, et õpilased oskaksid enda kõrval näha ka teisi. Tavaliselt on nad klassiruumis oma klassikaaslastega, aga siin [projektipäeval] saavad olla koos teiste õpilastega, nii nooremate kui ka vanematega. Kooli ühtsustunne suureneb,» rääkis Leiner.

Ta lisas, et teisalt aitavad sellised üritused näidata õpetajaid teise külje alt, sest nad annavad tunde hoopis teistmoodi kui tavaliselt. «Neile õpilastele, kellele mõni aine tundub raske või ebahuvitav, tahaksime näidata, et igas aines on midagi põnevat. Õpetajatele pakub projektipäev teistsugust rütmi ja uudseid olukordi, mida võiks igapäevases õppetöös rohkem juurutada. Praktilised töötoad on kõige parem meeskonnakoolitus – kõigil on üks eesmärk, aga samas täidab igaüks oma ülesannet.»

Leiner märkis, et Raatuse kool pole külalistele avatud ainult projektipäeva raames, vaid seal käib palju ka välistudengeid. «Noored õpivad noortelt alati rohkem. Peale selle avardab see laste silmaringi ja toob vaheldust.»