Alanud õppeaasta on toonud kaasa palju uuendusi, lõpuks on jõustunud paljukardetud haridusreform ning sellega seoses ka uus õppekorralduseeskiri, mis hakkab kõigi üliõpilaste jaoks kehtima küll alles 2016/2017. õppeaastal, kuid millega sel sügisel ülikooli astunud tudengid juba arvestama on pidanud.

Näiteks kardetud sisseastumiseksamitest bakalaureuseastme üliõpilaskandidaatidele räägib arvamusloos leheküljel 13 sel sügisel edukalt ülikooli astunud Luise Leemet, kes julgustab väljakutseid tõsiselt võtma ja neile mitte käega lööma.

Võib öelda, et septembrikuu UT on võtnud fookusse tudengid, kes ongi ju ülikooli eksisteerimise mõtte kandjad. Lehekülgedelt 14–16 leiate usutluse kolme uue TÜ üliõpilasega, kes on sel aastal ühed edukamatest sisseastujatest. Tähelepanu pöörame ka erivajadusega tudengitele.

Eriti hea meel on tõdeda, et septembris algab õppejõududele ja teistele ülikooli töötajatele mõeldud spetsiaalne seminarisari, mis õpetab teistsuguste vajaduste ja kogemustega üliõpilasi õppetöös paremini abistama. Peale selle saavad sõna ka suve lõpul Tartu ülikooli kliinikumi külastanud ja meie meditsiiniga tutvunud rahvusvahelised arstitudengid.

Samuti on nüüdseks valmis saanud või saamas mitmed remondi- ja renoveerimistööd, mis värskendavad ülikooli välisilmet. Väikese kokkuvõtte tehtud ja veel lõpetamisel töödest ülikooli hoonetes leiate lehekülgedelt 10–11. Kindlasti rõõmustab lisaks töötajatele ka õppejõude ja üliõpilasi see, et ehitustööde tulemusena on paljud loenguruumid saanud mugava ja ajakohase sisustuse, mis võimaldab õppetöö kvaliteeti veelgi parandada.

UT ajakirja uue peatoimetajana loodan, et nii ülikooli materiaalne pool kui ka sisu arenevad jätkuvalt heas suunas, mille all mõtlen arvestavat ja õiglast suhtumist nii üliõpilastesse kui ka töötajatesse. On olemas selline hea mõiste nagu universaalne disain, mis on strateegia, et luua eri keskkondade, toodete, kommunikatsiooni, infotehnoloogia ning teenuste disain ligipääsetavaks, arusaadavaks ning kasutatavaks kõikidele nii suures ulatuses ja loomulikul viisil kui võimalik.

Ehk teiste sõnadega öeldes, et üks lahendus sobiks sama hästi nii tavalisele täiskasvanule, lapsele, vanurile kui ka hoopis ajutise või pikaaegse erivajadusega inimesele. Just selliseid lahendusi vajab nii ülikool kui ka ühiskond üldiselt.

Hea oleks ju tulevikus tõdeda, et keegi ei küsiks meilt MIKS me midagi teinud oleme, vaid tuleks kiitma, ET me midagi teinud oleme. See aga eeldab häid ja läbimõeldud otsuseid ja tegusid.