Õppekavade areng on pikk protsess, mis võtab kaua aega ja oleneb nii vastuvõtu tulemustest kui ka üliõpilaste ning õppejõudude jooksvast tagasisidest. Selle ja järgmise aasta jooksul on TÜ-s toimumas aga põhjalikum õppekavade reform, kus tehakse suuremaid muudatusi kui tavaliselt.

Õppeprorektor Martin Hallik ütles, et mitmed teaduskonnad on juba teinud ja on veel tegemas olulisi muudatusi nii oma õppekavade sisus kui ka hulgas. Peamine põhjus siin on Eesti demograafiline olukord ning see, et üliõpilaskandidaate jääb üha vähemaks.

«Niisugustes oludes on selge, et me ei saa üliõpilaste vähesuse tõttu edasi hoida nii palju õppekavasid, kui meil oli näiteks 10 aastat tagasi. Arengu planeerimisel tuleb aru saada, mis pakub tulevastele üliõpilastele huvi ja mida teha õppekavadega, kus mitu aastat järjest on huvi olnud väga väike,» rääkis Hallik.

Õppekavad neljas rühmas

Hallik on kindel, et ülikooli jäävad alles ka sellised õppekavad, kus on väga vähe üliõpilasi, aga neid ei saa olla liiga palju, sest ülikool ei suuda neid lihtsalt ülal pidada. Õppekvaliteedi edendamiseks ja õppejõudude palganumbri suurendamiseks saab paremad võimalused luua siis, kui õppekavadel on piisavalt palju üliõpilasi.

Seda, millised õppekavad ja mil määral reformimist vajavad, otsustavad teaduskonnad ise. Halliku sõnul on ülikool palunud igal teaduskonnal oma õppekavad jagada nelja rühma. Esimesse kuuluvad rahvusülikooli olemuse ja identiteedi juurde kuuluvad õppekavad, mis peavad igal juhul püsima. Teise rühma väga hea õppekvaliteediga õppekavad, mille vastu on (tulevastel) tudengitel suur huvi. Kolmandasse rühma kuuluvad õppekavad, millel on küll puudusi, aga on ka eeldus olla tulevikus suurepärased.

«Neljanda rühma õppekavade puhul saab nentida, et teaduskonnad on nende edasise eduka arengu suhtes pessimistlikud,» tõdes Hallik. Selliste kavade puhul tuleb rääkida kas nende põhjalikust ümbertegemisest, vastuvõtu lõpetamisest või liitmisest mõne teise, lähedase õppekavaga.

Teaduskonnad on praeguseks esialgse jaotuse ära teinud ning nn neljanda rühma õppekavade puhul on oodata mitmeid liitmisi või muid muutusi.

Näiteks on mahukat õppekavade reformi alustanud filosoofiateaduskond. Järgmise õppeaasta alguseks avatakse anglistika, romanistika, germanistika, slavistika, klassikalise filoloogia ning skandinaavia keelte ja kultuuride magistriõppekavade asemel kaks uut, eelmisi ühendavat kava: Euroopa keelte ja kultuuride ning võõrkeeleõpetaja magistriõppekava.

Koolid ootavad mitme aine õpetajaid

Filosoofiateaduskonna õppeprodekaan Liina Lukas ütles novembri lõpus senati istungil, et see reform on küll osaliselt tingitud vanade magistriõppekavade õppekohtade alatäituvusest, teisalt aga ka vajadusest vastata arengule Eestis ja maailmas.

«Meie eesmärk on pakkuda üliõpilastele paremat valikut, paindlikumat õppimist ja rohkem praktikavõimalusi. Uued kavad annavad võimaluse õppejõudude pädevust senisest paremini kasutada, õpe suuremates rühmades vähendab ka dubleerimist,» rääkis Lukas.

Euroopa keelte ja kultuuride magistriõppekava võimaldab kõigil võõrfiloloogia valdkondadel säilitada oma tugevuse, kuid loob samas võimalused interdistsiplinaarseks koostööks ja spetsialiseerumiseks kas keeleteadusele, tõlkeõpetusele, kirjandusteadusele või kultuuriteadusele.

Võõrkeeleõpetaja magistriõppekava lõpetanud üliõpilased saavad haridusteaduse magistrikraadi kas inglise, saksa, vene, prantsuse või hispaania keele õpetaja erialal. Võimalik on veel valida kuni kaks lisaeriala, mis annab mitme aine õpetaja pädevuse.

«Küsitlesime tööturu-uuringute käigus 80 kooli ja tulemused näitavad, et mitme aine õpetajaid on Eestis väga vaja. Paljud koolid ei suuda piisavalt tööd pakkuda isegi ainult inglise keele õpetajatele. Kõige oodatum on koolides näiteks õpetaja, kes suudab lastele õpetada nii keeletunde kui ka ajalugu,» tõi Lukas välja.

LOTE plaanib laiapõhjalise hariduse andmist

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond avab järgmisel õppeaastal geoloogia ja keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppekavade asemel ühe uue bakalaureuseõppekava, geoloogia ja keskkonnatehnoloogia. Samuti asendatakse eestikeelne arvutitehnika magistriõppekava ingliskeelse magistriõppekavaga, kuhu arvutitehnikale lisanduvad robootika ja kosmosetehnoloogia suunad.

«Oleme LOTE-s tegelenud juba aastaid kõigi oma õppekavade arendamisega. Mõned pikalt küpsenud mõtted saab nüüd reformiga ellu viia, aga lisaks tuleb juurde ka uusi ülesandeid,» rääkis teaduskonna dekaan Peeter Burk.

Näiteks on teaduskonnas juba pikemat aega küpsenud arvutitehnika magistriõppekava ingliskeelseks tegemise mõte, et seda oleks võimalik pakkuda ka välistudengitele ja seeläbi vastuvõttu suurendada.

«Ala on nii ehk teisiti valdavalt inglise keele põhine. Ka on uude arvutitehnika ja robootika õppekavasse lisatud olulisel määral praktikat, mis peaks võimaldama ka tööl käies õppekava kergemini nii läbida, et õpieesmärkide saavutamine ei oleks kahjustatud,» täpsustas Burk.

Dekaani sõnul on räägitud ka füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureuseõppekavade ühendamisest uue ühendkava vastuvõtu avamisega 2016. aastal. Sisuliselt on neil palju ühist, palju asju vajab aga viimistlemist ja selgeks rääkimist. Sarnane on olukord ka bioloogia bakalaureuseõppekava ühendamisel ökoloogia ja elustiku kaitse kavaga.

«2016. aasta vastuvõtuks loodame kokku saada ka ingliskeelse bakalaureuse õppekava «Science and Technology», mis peaks sisuliselt kasutama kõiki LOTE pädevusi laiapõhjalise loodusteadusliku hariduse andmiseks, mille baasilt oleks näiteks võimalik astuda enamikule meie magistrikavadele,» lisas dekaan.

Olulisel kohal loodus- ja tehnoloogiateaduskonna jaoks on ka plaanis olev põhikooli õpetajate ettevalmistuse muutmine koostöös sotsiaal- ja haridusteaduskonnaga. Selles reformis on põhiline mure, et kooli mineval õpetajal oleksid õpetatavates ainetes ka piisavad teadmised.

Muutub põhikooli õpetajate ettevalmistus

Sügisel alustatud põhikooli õpetajate ettevalmistamise reformimine sotsiaal- ja haridusteaduskonnas käib koostöös üsna mitme teise teaduskonnaga. Haridusteaduste instituudi uue juhataja Äli Leijeni sõnul viiakse olulisemad muudatused läbi kolmes haridusteaduse bakalaureuseõppe õppekavas: humanitaarained, reaalained ning loodusteaduslikud ained.

«Välisriikide, näiteks Hollandi ja Suurbritannia kogemusele, ja riiklikule õppekavale tuginedes kavandatakse nendesse õppekavadesse vanade kavadega võrreldes mitmekülgsemat õpetajate ettevalmistamist. Kuigi aineteadmised on õpetajatöös vältimatult olulised, on olulised ka ainedidaktilised ning üldpedagoogilised, sealhulgas suhtlemisalased teadmised ja oskused,» tõi Leijen välja.

Õppekavade uuendamisel järgitakse neid kolme osa just põhikooli kontekstis. Lisaks järgitakse uuendatud õppekavades rohkem ka riiklikus õppekavas kirjeldatud ainesisu ja üldpädevusi. Muutmisel on ka õppekavade nimetused, näiteks haridusteaduse õppekava uus nimetus on humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis.

Lisaks käimasolevatele muutustele haridusteaduste instituudis on sotsiaal- ja haridusteaduskonnas täiendatud ja ingliskeelseks muudetud võrdleva politoloogia ja rahvusvaheliste suhete magistriõppekavad, vastavalt on nende õppekavade nimed nüüd demokraatia ja valitsemine ning rahvusvahelised suhted ja religiooni uuringud.

Õigusteaduskond avab järgmisel sügisel vastuvõtu uuele aastasele ingliskeelsele magistriõppekavale «Infotehnoloogiaõigus», sellega seoses reformiti ka eestikeelset õigusteaduse magistriõppekava.

Narva kolledžis avatakse järgmisel õppeaastal koostöös TÜ arvutiteaduste instituudi ja infotehnoloogia kolledžiga kolmeaastane rakenduskõrghariduse õppekava «Infotehnoloogiliste süsteemide arendus». Samuti vaatab Viljandi kultuuriakadeemia üle muusika rakenduskõrghariduse õppekava ja koolimuusika bakalaureuseõppekava.

Mitmetes teaduskondades on mõned magistriõppekavad muutunud ingliskeelseteks. See, mis saab tulevikus nende eestikeelsetest vastetest, ei ole veel täiesti kindel.

«Lootus, et saame teha ingliskeelsed õppekavad eestikeelsete kõrvale, on pigem teoreetiline. Praktilises võtmes on mõistlikum magistriõppe tasemel mingid eestikeelsed õppekavad ingliskeelsetega asendada,» selgitas õppeprorektor Martin Hallik. Bakalaureuseastmes sellist asendamist ta pigem aga ei näe.

Väga hea kvaliteet ja piisavalt üliõpilasi

«Suurema õppekavade reformi põhiline eesmärk on tagada, et iga õppekava kvaliteet oleks väga hea ja seal oleks piisavalt üliõpilasi. Need on kaks kriteeriumi, millest lähtub kogu õppekavade reform täna, homme ja ülehomme,» ütles Hallik.

Selle juures on oluline ka erialadevahelisus, mille puhul läbirääkimine teaduskondade vahel nõuab aga aega. Halliku sõnul on mure aga selles, et muutuste läbiviijad suudaksid seejuures seni valitsenud mõttemallidest välja astuda.

«Aru tuleb saada sellest, et tegelikult võib asju teha ka teisiti. Vaadata ülikoolide poole, kes on vastaval erialal maailma tipus. Mõelda sellele, et võib-olla vajavad üliõpilased tulevikus rohkete ainealaste teadmiste asemel mõnevõrra rohkem üldisi, ülekantud oskusi, mis võimaldavad kiiremini muutuvate oludega kohaneda mitte ainult hariduses, vaid ka hilisemas tööelus,» seletas Hallik.

Õppeprorektor lisas, et kuigi paljudel juhtudel on õige eeldada mingeid faktiteadmisi, ilma milleta ülikooli justkui lõpetada ei tohiks, tuleks asju vaadata ka veidi laiemalt. Hallik tõi näiteks, et oskus leida infot, juhtida meeskonda ja edastada oma teadmisi ja vajadusi on universaalsed oskused, mida üliõpilased vajavad ehk praegusest rohkem.

TÜ üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv kinnitas, et tudengid toetavad reformi suunda, et õppekavade arendamise ja sulgemise aluseks ei ole mitte rahastus, vaid kvaliteet.

«Peaksime õpetama seda, milles oleme head ja suudame pakkuda kvaliteetset haridust. Loomulikult on ka riiklikud strateegiad ja tööandjate soovid olulised, kuid kvaliteetse «vale eriala» haridusega on palju rohkem teha, kui «õige eriala» ebakvaliteetse haridusega,» rääkis Noorkõiv.

Sisulise kvaliteedi parandamise kõrval toimub õppekavade reformiga ka dubleerimise vähendamine. Näiteks vähendab ülikooli sees seda automaatselt lähedaste õppekavade kokkupanek. Samuti peaks õppeprorektori hinnangul sellele kaasa aitama struktuurireformi rakendumine.

«Kuigi on räägitud ka ülikoolide vastutusaladest riigi tasandil, ei saa ükski ülikool sundida teist mingit õppekava sulgema või tegevust ära jätma,» võrdles Hallik dubleerimist kõrgkoolide sees ja vahel.

Seega ei tähenda riikliku vastutusala puudumine ühe või teise ülikooli puhul sugugi seda, et mingi eriala õpetamine tuleks lõpetada. Ülikoolide omavahelise konkurentsi vähenemine mõnel alal sünnib pigem ülikoolide otsustega.