Septembris saatsid nii TÜ senat kui ka Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti teaduste akadeemia pöördumise vabariigi valitsusele, et juhtida tähelepanu Eesti teaduse arengut ja kestlikkust ohustavatele probleemidele.

2. septembril peaminister Taavi Rõivasele saadetud kirjas rõhutab senat eelkõige seda, et teadusasutuste, mille alla kuuluvad ka ülikoolid, kvaliteedipõhine ja stabiilne rahastamine riigieelarvest on ühiskonna arengu tagamiseks hädavajalik.

«Ülikooli senati kiri oli selgelt suunatud sellele, et kevadel võeti vastu täiesti korralik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia (TAI), aga paraku näeme, et 2015. aastat silmas pidades seda ei täideta,» ütles rektor Volli Kalm.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamist on Eestis viimastel aastatel edukalt suurendatud Euroopa Liidu tõukefondide toel, need toetused on aga ajutise iseloomuga ega taga teaduse ja sellel baseeruva kõrghariduse ning innovatsiooni pikaajalist arengut konkurentsivõimelisel tasemel.

«Ainult ajutiste tellimustega ei saa elada, see ei anna kindlustunnet. Stabiilselt rahastatud teadlased on aga võimelised teadustöö kõrvalt võtma vastu ka tööstusettevõtete tellimusi. Projektipõhise rahastamise probleem on ka see, et me ei saa andekaid noori tööle võtta,» täpsustas Kalm.

Vajalik üks protsent

Üksnes TAI strateegias ette nähtud avaliku rahastuse kindlustamisega – mahus 1% SKP-st juba alates 2015. aastast – on võimalik tagada EL-i struktuuritoetuste abil loodud võimaluste täiemahuline rakendamine. Praeguse seisuga jäävad järgmiste aastate teadusrahastuse esialgsed prognoosid aga ühe protsendi eesmärgist kaugele. Ainuüksi tuleval aastal oleks vaja juurde 14 miljonit eurot.

17. septembril tegid avaliku pöördumise ka Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti teaduste akadeemia. Kõige pakilisema otsusena, mis teha tuleb, toodi välja vajadus suurendada alates 2015. aastast institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste rahalist mahtu, mida sätestab ka juunikuus teaduspoliitika komisjoni heaks kiidetud TAI strateegia 2014–2020 rakendusplaan.

«Institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on üks peamisi finantseerimisallikaid enamikele Eesti teadusrühmadele ning eeldus teistes rahastusmeetmetes osalemiseks. Need on sageli ka ainus rahastusallikas töörühmadele, kes tegelevad fundamentaalteadustega ning Eesti kultuuri, majanduse või tervishoiu seisukohast olulise uurimistööga,» seisab pöördumises.

Uurimistoetuste rahastuse suurendamine võimaldaks korraldada 2015. aastal institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvooru ja anda tugevatele uurimisrühmadele võimaluse uurimistööd alustada või jätkata ka järgneval aastal.

Postimehele antud intervjuus tõdes TÜ teadusprorektor Marco Kirm näiteks, et TÜ kliinikumi naistekliiniku juhataja professor Helle Karro uurimisteema naise reproduktiivmeditsiinist sai rahastuse vaid umbes veerandi ulatuses taotletud summast, professor Hele Everausi uurimisteema on jäänud aga kahel viimasel aastal üldse rahastamata ja see paneb löögi alla vähihaigusega seotud uurimistöö.

Suurema hulga personaalsete uurimistoetuste ja nende rahastuse suurendamine võimaldaks kindlustada ka noorte teadlaste karjäärivõimalusi ning toetada Eesti tipptasemel teadust.

Süsteem tuleb üle vaadata

Lisaks vajab Eesti teaduse tulevik veel kaht pikaajalist sammu. Esimesena tuleb kriitiliselt hinnata ning muuta viimase reformi käigus loodud teaduse rahastamissüsteemi. Üle tuleks minna kaksikjaotusele, kus saaks eristada konkurentsipõhist projektitoetust ja hindamispõhist institutsionaalset baasrahastust, kusjuures baasrahastuse osakaal peaks praegusega võrreldes suurenema.

Teise olulise sammuna tuleks lõpule viia 1990. aastatel pooleli jäänud teadus- ja arendusasutuste reform. Otsustamist vajab see, milliste riiklike ülesannete täitmiseks on vaja iseseisvaid riigi teadus- ja arendusasutusi ning need ülesanded ka asutuste põhikirjas fikseerida.

Ka haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski on esitanud taotluse suurendada järgnevatel aastatel märkimisväärselt Eesti teaduse rahastamist. 28. septembril andis haridus- ja teadusministeerium teada, et teadusasutuste baasfinantseerimine suureneb järgmisel aastal 10%.

«Eesti teadusele on olnud iseloomulik valdavalt projektipõhine finantseerimine ning lisaraha suunamine rahastuse stabiilsuse suurendamisse aitab tasakaalustada projektipõhise finantseerimise kõikumist, mis on teadlaskonnas tekitanud omajagu pingeid,» ütles Ossinovski.

Hiljuti otsustas minister moodustada teaduse rahastamise analüüsimiseks ka töörühma, kus valitsusele pöördumised kirjutanud asutused on endi kinnitusel valmis aktiivselt osalema.

 

Joonis. Avaliku sektori poolne teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine 2010–2013 (ilma erasektorita).

• Graafiku ajatelg on suunatud seest väljapoole.
• PUT/ETF – personaalsed uurimistoetused/ETF grandid IUT/SF – institutsionaalsed uurimistoetused/sihtfinantseeritavad teadusteemad
• 2013. aastal pole infrastruktuurikulude toetust eraldi välja toodud, kuna siis liideti need SF-IUT-iga, mistõttu ka SF-IUT-i osa on suurem.

Allikad: haridus- ja teadusministeerium, statistikaamet

---

TÜ senati pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse poole. Kiri saadetud 2. septembril 2014.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 rakendamisest

Austatud peaminister Taavi Rõivas

Tartu ülikooli senat väljendab oma muret vabariigi valitsuses ja Riigikogus heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 (edaspidi: TAI strateegia) püstitatud eesmärkide saavutamise pärast.

Viimastel aastatel on Eesti EL-i tõukefondide toel edukalt suurendanud teadus- ja arendustegevuse rahastamist. Samas on struktuuritoetused vaid kindlaks ajaperioodiks eraldatud, st ajutise iseloomuga rahalised vahendid ega taga teaduse ja sellel baseeruva kõrghariduse ning innovatsiooni pikaajalist arengut konkurentsivõimelisel tasemel. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise põhiinstrumendid, mis peaks tagama selle valdkonna jätkusuutlikkuse, on viimasel seitsmel aastal püsinud oluliste muutusteta ning elukalliduse tõusu arvestades on nende rahaline maht reaalväärtuses tegelikult vähenenud.

Üksnes TAI strateegias ettenähtud avaliku rahastuse kindlustamisega – mahus 1% SKP-st juba alates 2015. aastast – on võimalik tagada EL-i struktuuritoetuste abil loodud võimaluste (sh infrastruktuuri) täiemahuline rakendamine. Tartu ülikooli senat peab äärmiselt oluliseks, et Riigikogu ning vabariigi valitsuse poolt strateegias püstitatud eesmärgid Eesti kõrghariduse ja teaduse ning seeläbi ka kogu Eesti ühiskonna arengu tagamiseks saaksid täidetud.

Lugupidamisega

Prof Volli Kalm

Tartu ülikooli rektor, senati esimees

---

Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti teaduste akadeemia avalik pöördumine vabariigi valitsuse, riigikogu ja avalikkuse poole. Avaldatud 17. septembril.

Eesti teadus vajab põhimõttelisi otsuseid

Eesti riik on viimastel aastatel teinud väga olulisi investeeringuid teadussüsteemi. Märkimisväärselt on paranenud teadustegevuse taristu, seda nii uute hoonete kui kaasajastatud teadusaparatuuri näol. Meetmed on võimaldanud kaasajastada Eesti teadlaste tööks vajalikku tehnilist baasi ja oluliselt tõsta teaduse kvaliteeti: Eesti teadus on mitmete näitajate poolest rahvusvaheliselt edukam kui kunagi varem. Ometigi on meie hinnangul jõudnud Eesti teadussüsteem tänaseks murdepunkti: senised rahastamismahud ja -viisid ei taga Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 «Teadmistepõhine Eesti» täitmist ega teadlaskonna kestlikkust, pannes seeläbi ohtu Eesti riigi konkurentsivõime tulevikus. Küsimus on täna selles, kui suurel hulgal teadlasi Eesti riik ja ühiskond endale lubada soovivad ja suudavad. Seda ei saa otsustada teadlased ise, see on strateegiline poliitiline otsus.

Käesoleva pöördumisega avaldame toetust haridus- ja teadusministri taotlusele suurendada märkimisväärselt Eesti teaduse rahastamist järgnevatel aastatel ja kutsume üles teadusrahastuse reformi edukalt lõpule viima.

Eesti teadusrahastuse kolmele põhilisele instrumendile (baasfinantseerimine, institutsionaalne ja personaalne uurimistoetus, ning nende eelkäijatele, so sihtfinantseeritavatele teemadele ning Eesti teadusfondi grantidele) suunatud eelarve maht on jäänud samaks alates 2009. aastast, välja arvatud 2013. aasta personaalsete uurimistoetuste ning 2014. aastal baasfinantseerimise mahu ühekordne kasv. Veelgi enam, inflatsioon on kõnealuse perioodi jooksul teadlasteni jõudvat rahastust 15% võrra kahandanud.

Institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on üheks peamiseks finantseerimisallikaks enamikele Eesti teadusrühmadele ning eelduseks teistes rahastusmeetmetes osalemiseks. Institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on sageli ka ainukeseks rahastusallikaks töörühmadele, kes tegelevad fundamentaalteadustega ning Eesti kultuuri, majanduse või tervishoiu seisukohast olulise uurimistööga.

Personaalsete uurimistoetuste üks oluline eesmärk on lisaks noorte andekate teadlaste toetamine, võimaldades neil luua iseseisev töörühm. Seega, teaduse rahastamise jätkamine tänastes mahtudes viib noorte teadlaste kasvava väljarändeni ning sulgeb Eesti teaduse (ja majanduse) rahvusvahelistele tipptalentidele. Mõlemad tendentsid on väikeriigi teaduse jaoks hukatuslikud.

Leiame, et lahendus kujunenud olukorrale eeldab kolme omavahel seotud poliitilist otsust, kaks neist on pikaajalised, üks aga pakiline.

Esimese pikaajalise sammuna peame äärmiselt tähtsaks kriitiliselt hinnata ning muuta viimase reformi käigus loodud teaduse rahastamissüsteemi. Leiame, et on hädavajalik minna seniste institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise kolmikjaotuselt üle kaksikjaotusele ehk (a) konkurentsipõhisele projektitoetusele (grandirahastusele) ning (b) evalveerimispõhisele institutsionaalsele baasrahastusele. Selleks tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi kõiki teadustegevuse toetuseks suunatud institutsionaalse iseloomuga rahastusinstrumente (so institutsionaalsed uurimistoetused, baasfinantseerimine, baasfinantseerimine rahvusteaduste toetuseks, riiklikud programmid jt) käsitada koos ning kuuluvana ühtse institutsionaalse baasrahastuse alla, mida jagatakse ülikoolidele ja riigi teadus- ja arendusasutustele vastavalt evalveerimistulemustele ning haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud tegevuslepingutele. Grandirahastus võiks järgida senist personaalsete uurimistoetuste jagamise süsteemi, ent sisaldades nii väiksemaid individuaalgrante kui ka suuremaid rühmagrante. Konkurentsipõhise ja institutsionaalse rahastuse osakaalud võiksid meie hinnangul olla umbes 60:40 suhtes. Selline lahendus tagaks kahele rahastusmehhanismile selgelt eristuvad eesmärgid ja korraldusliku selguse ning vastaks rahvusvaheliselt levinud praktikale.

Teiseks peame vajalikuks viia lõpuni 1990. aastatel pooleli jäänud teadus- ja arendusasutuste reform. Eesmärk on otsustada, milliste riiklike ülesannete täitmiseks on vaja iseseisvaid riigi teadus- ja arendusasutusi ning need ülesanded fikseerida asutuste põhikirjas. Kui taolistel asutustel on seos õppetööga, siis tuleks kaaluda nende liitmist ülikoolidega. Iseseisvatena jätkavaid asutusi tuleks aga eraldiseisvalt evalveerimise põhiselt rahastada.

Kolmandaks ja kõige pakilisemaks otsuseks peame vajadust suurendada institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste rahalist mahtu alates 2015. aastast. Seetõttu avaldame tugevat toetust teaduspoliitika komisjoni poolt käesoleva aasta 3. juunil heaks kiidetud TAI Strateegia 2014–2020 rakendusplaanile, mille kohaselt taotletakse teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide mahu kasvatamist perioodil 2015–2017 kogusummas 46,59 miljonit eurot, sellest 2015. aastal 8,24 miljonit eurot. Uurimistoetuste kasv võimaldaks:

(a) suurendada 2015. ja paaril järgneval aastal algavate institutsionaalsete uurimistoetuste rahalist mahtu, viimaks neid järk-järgult vastavusse hetkel mittetoimiva täiskulupõhise rahastuse põhimõttega ning tagamaks toetussummade võrreldavust taotlusvoorude lõikes;

(b) korraldada 2015. aastal institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvoor, eesmärgiga anda tugevatele uurimisrühmadele võimalus alustada/jätkata uurimistööd 2016. aastal;

(c) rahastada suuremat hulka personaalseid uurimistoetusi suurendades järgnevatel aastatel nende rahalist mahtu ning vähendada seeläbi personaalsete uurimistoetuste ebamõistlikult kõrget konkurentsi (edukuse määr 2013. aasta taotlusvoorus oli 13%), võimaldamaks seeläbi kindlustada noorte teadlaste karjäärivõimalusi ning toetada Eesti tipptasemel teadust.

Tegemist on Eesti teaduse kestlikkuse ja arengu jaoks põhimõtteliste küsimustega, mis vajavad terviklikku lahendust. Kiidame heaks haridus- ja teadusministri hiljutise otsuse töörühma moodustamisest teaduse rahastamise analüüsimiseks ja oleme valmis selle töörühma tegevuses aktiivselt osalema.

Andres Koppel, Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu esimees

Volli Kalm, Rektorite nõukogu juhatuse esimees

Richard Villems, Eesti teaduste akadeemia president