15.03.1937–01.08.2014

Raske haigus viis ootamatult meie hulgast manala maile alati abivalmi ja hoolika kolleegi, botaanikamuuseumi kuraatori Silvi Eilarti (neiupõlves Pärn).

Talulapsena üles kasvanud ja loodust armastava noore inimesena jätkus haridustee pärast Jõgeva keskkooli lõpetamist (1955) tolleaegse Tartu riikliku ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas botaanika erialal.

Kolmanda kursuse nn tsonaalsele praktikale viis kateedrijuhataja Hans Trass tudengid augustis 1957 Koola poolsaarele Hibiinidesse. Kogutud makrosamblike materjal oli nii põnev, et välitööd jätkusid seal ka järgmisel aastal. 174 lehekülje pikkune diplomitöö «Hibiinide makrosamblike floora» sai edukalt kaitstud 1960. aasta kevadel. Silvi ja kursusekaaslase Ülle Mägi diplomitööd esitati ühise tööna üliõpilastööde vabariiklikule konkursile, kus see sai esimese auhinna.

Pärast lõpetamist töötas Silvi TA botaanika ja zooloogia instituudis vanemlaborandina, kust ta siirdus 1962. aasta lõpus Tallinna botaanikaaia juurde aspirantuuri. Väitekiri jäi kaitsmata, kuid see ei takistanud teda tööle asumast EPA agronoomiateaduskonnas õppejõuna, kus Silvi töötas kuni pensionile minekuni. Töö ei katkenud ka siis.

Alates 2006. aastast töötas Silvi Tartu ülikooli loodusmuuseumi botaaniliste kogude kuraatorina, kus tema hoole alla jäi Eesti taimede kollektsioon. Silvi korrastas varem kogutud herbaarmaterjali, täpsustas määranguid ja korrastas liikide sünonüümikat ning oli abiks eriti kõrreliste määramisel. Tema töötamisaja jooksul suurenes herbaarium ligi 7000 eksemplari võrra.

Meenutame Silvit kui meeldivat, mõistvat ja alati abivalmis kaaslast, kellega sai mõtteid vahetada mitmetel teemadel. Ta oli huvitatud nii kirjandusest, kunstist kui ka päevasündmustest, mille kohta kujundas ta alati oma arvamuse. Looduse hoidmine ja selle kaitsmine oli talle samuti üks südamelähedasi tegevusi.

Sõbrad ja kolleegid ülikoolist