Irja Lutsar – 60
Irja Lutsar on sündinud 20. juulil 1954. aastal Räpinas, kus omandas ka keskhariduse. TÜ arstiteaduskonna pediaatria osakonna lõpetas ta 1978. aastal cum laude. Internatuuri järel määrati noor doktor ametisse Võru rajooni keskhaiglasse, kus ta sai lasteosakonna juhatajaks ning ühtlasi rajooni peapediaatriks. Kui kohustuslik suunamisaeg 1982. aastal läbi sai, asus Irja tööle Tartu linna kliinilises lastehaiglas, olles nakkuskorpuse juhataja ja peaarsti asetäitja ravi alal, hiljem TÜ lastekliiniku nakkusosakonna juhataja kuni aastani 1995. Ühtlasi tegi ta TÜ pediaatria kateedri assistendi tööd.
Kraadiõpinguid alustas juubilar 1990. aastal aspirantuuris Moskvas üleliidulises epidemioloogia instituudis, kuid poliitilise olukorra muutumise tõttu jätkusid õpingud TÜ pediaatria kateedris. Doktoritöö «Kesknärvisüsteemi põletikulised haigused lastel» sai kaante vahele 1995. aastal.
Kaitsmise järel täiendas Irja Lutsar end aastatel 1995–1998 laste nakkushaiguste alal järeldoktornatuuris USA-s Texase ülikoolis, mille järel sai uueks väljakutseks töö Pfizer Ltd-s Suurbritannias, kus ta kerkis 2003. aastaks pediaatrilise programmi juhiks. Aastal 2004 valiti Irja TÜ arstiteaduskonna mikrobioloogia instituudi meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professoriks, kus töötab tänaseni.
Irja Lutsari peamised uurimisvaldkonnad on vastsündinute infektsioonid ning HIV infektsiooni ja ravi probleemid, mis on päädinud arvukate teadusartiklite ning viie juhendatud doktoritööga.
Juubilar on sõnakas ja hinnatud lektor nii koduülikoolis kui ka kaugemal. Lisaks erialatööle on professor Lutsar ühiskondlikult väga aktiivne, olles TÜ senati liige, Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, Euroopa ravimiameti pediaatrilise komitee ning mitmete erialaseltside juhatuse liige.
Kõigil ametikohtadel on juubilar töötanud suure pühendumuse ja vastutustundega. Teda iseloomustab oskus kiiresti tabada probleemi olemust ning motiveerida edukalt kolleege, aga ka armastus hea nalja ja seltskonna vastu.
Irja Lutsari tulemusrikast tööd on tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga ning Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga.
Tööde kõrvalt on kasvatatud suureks tütar ja poeg ning kasvamas on kolm lapselast, kellele tal jagub alati aega ja soojust.
Õnnitleme ning soovime palju tegusaid aastaid!
Kolleegid TÜ mikrobioloogia instituudist
Kommentaarid
Tere, Lugupeetud pr. professor! Ma jälgin ja väga arvestan Teie arvamusega. Noh miks lubatakse vastu võtta selliseid seaduste muudatusi, mis annavad ülearuseid volitusi sellistele ametitele, vagu politseiamet? Enne peaksid nad saama ettevalmistuse, kohustuslikku mikrobioloogia, viroloogia, immunoloogia ja nakkusleviku modeleerimise kursust (loomulikult ka a- ja antiseptika osas), sarnaselt soomlaste "Hügieni oskuspassile". Nad oskavad vaid brutaalseid võtteid. Ja milleks leiutada jalgratast (valgusfoori!), kui on olemas juba A-,B- nimekirjahaigused ja teavitamise süsteemid? See "valgusfoor" on primitiivne", peab arvestama, millise tekitajaga on tegemist. Kusjuures,ma ei kasuta sotsmediat (ei oska ja pole aega), aga AK-nägin seda kohutavat "kallistamist", mis oli küll rumal, kuid põhjus ju seaduse muudatuse vastuseisus. Ja miks mitte ühtegi LOOMAARSTI arvamust ei olnud kogu selle aja jooksul kuulatud ega avaldatud? Minu lugupeetud professor Jaanson ütles nii: "Me elame mikromaalimas, ja kui mikroorganismid helendaksid, siis ei oleks meile vaja elektrivalgustus" Ja mis veelgi olulisem, mikromaailm ei ole staatiline. See, ei virus (RNA-virus!) muteerub, näitab tema passaagide rohkust (seda võiksid need kallistajad meelde jätta). Kompetentsust, kompetentsust ja veelgi kompetentsust, teaduslikku baasi! Pange neile ametnikele aru pähe. Kui ma köhin kõrreliste pärast (ja mitte lihtsalt kähin, kuid võin sama hästi hingamisapparaadi alla sattuda ilma coronaga "tutvumist"), siis igaüks võib minu peale kaevata ja mind "lihtsalt viiakse ära"? Ja volitusi antakse neile, kes võivad ka selle pärast sind ahistada, et sinu nägu ei meeldi! Või olet pisut "teistmoodi" (kuidas nad autiste kohtlevad!). Nii et kui nii läheb, siis meist kõikidest saavad potentsiaalsed George Floydid! Keda ma rohkem usaldaksin, kas kohalikku meediat või CNN-i , JOe Bidenit ja dr. Faucit? Muidugi neid!
Lisa kommentaar