Filosoofiateaduskonna juurde luuakse maailma keelte ja kultuuride kolledž paindlike õppekavadega, mis võimaldavad senisest enam kombineerida eri keelte ja kultuuride õpet. Kõigi teaduskondade üliõpilastel on kolledžis võimalik õppida 25 keelt, testida oma keeleoskust ning arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust.

Teaduskonna dekaani professor Margit Sutropi sõnul rõhutab kolledži nimetus ennekõike eri keelte ja kultuuride praktilise tundmise tähtsust nii ülikoolis kui ka ühiskonnas laiemalt. Võõrkeeleõppe koondumine ühte struktuuriüksusse muudab keeleõppe ja mitmed muud teenused kogu ülikoolile kättesaadavamaks.

Kolledž luuakse senise keelekeskuse ning germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi baasil. Dubleerimise vältimiseks hakkab kirjandusteooria õpetamist koordineerima kultuuriteaduste ja kunstide instituut. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut hakkab õpetama üldkeeleteaduse kursusi ja haldama uut võõrkeele õpetaja õppekava.

Koos struktuurireformiga on filosoofiateaduskonnas ettevalmistamisel ka õppekavade reform, mis puudutab nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppekavu.

«Reformi käigus vähendame küll õppekavade arvu, ent suurendame spetsialiseerumise võimalusi,» rääkis Sutrop, kelle sõnul suurenevad seeläbi üliõpilaste valikud ja võimalused leida peale lõpetamist sobivat tööd.

Bakalaureuse õppekavades saab võimalikuks kombineerida eri keelte ja kultuuride õpet. Magistriõppekavade arendamisel mõeldakse senisest rohkem sellele, milliseid pädevusi ja praktikat üliõpilased vajavad, et saada edukalt hakkama nt tõlkide, giidide, toimetajate, kultuurikorraldajate, õpetajate ning diplomaatiliste ja kultuuriesinduste töötajatena.

Selleks luuakse teaduskonnas kolm magistrikooli, mille kaudu kõik teaduskonna üliõpilased saavad valida nii teoreetilis-metodoloogilisi kui ka kutsealaseks spetsialiseerumiseks vajalikke aineid.

Uute õppekavade järgi hakkab õppetöö toimuma 1. septembril 2015, maailma keelte ja kultuuride kolledž alustab tegevust aga juba jägmise aasta 1. jaanuaril.