Kõik kirjutajad vajavad kaaluka teksti ülevaatamiseks ja tagasiside saamiseks teist silmapaari. Võõrkeeles kirjutamisel on tagasiside veelgi olulisem.

Möödunud sügisel alustasin Tartus muu emakeelega üliõpilaste eesti keele nõustamist. Narva kolledžis on seda tehtud juba alates 2015. aastast, tõsi küll, keskendudes nõustamise kõrval suuresti eesti keele tasemeeksami ettevalmistusele.

Esimese nõustamisaasta põhjal võib öelda, et üliõpilased on pakutud võimaluse hea meelega vastu võtnud.Keelenõustamisele jõuavad nad peamiselt pikemate akadeemiliste tekstide kirjutamisel.

Kõige rohkem tuldi nõustaja juurde kevadsemestril, aprillis-mais. Oli näha, et üliõpilasi motiveerib oma keelekasutust kontrollima peamiselt lõputöö.

Mõni käis töö kirjutamise kestel korduvalt konsultatsioonis, suurem osa aga soovis keelenõu saada viimases etapis, kui töö oli esitamiseks juba peaaegu valmis. Keelenõustaja saab üliõpilast toetada enamasti keelelisel tasandil, sisulisi ja terminijuhiseid annab ikka eriala õppejõud või juhendaja.

Neid, kes soovisid tagasisidet saada ainult faili lisatud kommentaaridega, ja neid, kes tahtsid lisaks kirjalikele nõuannetele konsultatsiooniks kohtuda, oli enam-vähem võrdselt.

Hästi näib toimivat isiklik suhtlus: nõustamisele soovitakse tulla üksi. Pikemaid tekste aga ühe nõustamistunni jooksul koos üliõpilasega paraku läbi vaadata ei jõua, keskmiselt töötasime läbi kaks-kolm lehekülge.

Keelenõustaja annabki enamasti nõuandeid vaid väikese tekstiosa põhjal. Ehkki tõenäoliselt tuleb ülejäänud lehekülgedel ette muidki tüüpi vigu, aitab selline osaline tagasiside kirjutajal märgata parandamist vajavaid kohti edaspidi ka iseseisvalt.

Nii keelenõustaja kui ka -toimetaja parandavad õigekeelsust, stiili ja sõnastust, ent kui toimetaja teeb need parandused üldjuhul ise ära, siis nõustaja annab analüüsitava tekstiosa kohta tagasisidet ja tervikteksti parandused teeb autor. Keelenõustamine on nagu interaktiivne toimetamine, kus üliõpilane osaleb aktiivselt ning fookus on õppimisvõimalusel ja keeleoskuse parandamisel.

Nõustamisele tulevad üliõpilased ka üldiste keeleküsimustega, et olla teadlikum keelekasutaja. Näiteks kõrgtasemel eesti keele oskajal, kes vaistlikult kõneleb korrektselt, aga on mõelnud, milline seletus ühe või teise grammatilise struktuuri taga võiks olla, aitab nõustaja reeglitest aru saada ja häid abimaterjale leida.

Nõustamiskordi jagus eelmisel õppeaastal kummassegi semestrisse võrdselt veidi üle 70. Seejuures jõudis muu emakeelega üliõpilasi minuni kõigist ülikooli valdkondadest ja ka mujalt peale Tartu. Üliõpilased on keelenõustamisele oodatud ka alanud õppeaastal.

Tudengid: keelenõustamisest on tõesti kasu

Keelenõustamisest oli eelmisel aastal mulle suur abi. Meeldis, et igale parandusele oli lisatud seletus, või kui ei olnud parandust, siis oli soovitus, millele lauses tähelepanu pöörata. Selline lähenemine õpetas mind oma töid ka ise keeleteadlikuma pilguga vaatama. Samuti oli keelenõustamise võimalus aasta jooksul alati kättesaadav ja tagasiside tuli üsna kiiresti. Keeruline oli vaid see, et mõnikord saime ühest lausest erinevat moodi aru ning parandusettepanek võis minus hoopis segadust tekitada. Üldiselt on mul aga väga hea meel, et keelenõustamine on meie ülikoolis olemas. Muu emakeelega tudengitele on sellest tõesti kasu!

Kristiina Tomilova

eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe teise aasta üliõpilane

Keelenõustamine on muu emakeelega üliõpilastele suurepärane võimalus arendada oma keelelisi oskusi ja akadeemilise teksti kirjutamise taset. Kuigi valdan eesti keelt kõrgel tasemel ja kasutan seda iga päev, tekib akadeemilise teksti kirjutamisel kahtlusi sõnastuse ja õigekeelsuse kohta. Esimest korda pöördusin keelenõustaja poole siis, kui pidin esitama ühes õppeaines kirjaliku kodutöö. Mul oli väga hea meel, et lisaks vigade parandamisele selgitas keelenõustaja neid vigu ja põhjendas, miks oleks konkreetsel juhul parem oma mõtteid teistmoodi väljendada. Selgitasime välja minu kõige sagedasemad vead ja järgmisel kohtumisel tegime harjutusi, kuidas neid vigu vältida.

Uljana Ivanova

õigusteaduse magistriõppe teise aasta tudeng