„Igal pool maailmas on suurimaks probleemiks inimtegevuse kasvav mõju loodusele ning tarvidus leida tasakaal inimeste vajaduste ja ökosüsteemide säilimise vahel. Kui ökosüsteemide seisund läheb väga halvaks, ei suuda nad ka meile eluks vajalikku pakkuda,“ ütleb geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa.

„Võib tunduda, et üks inimene ei muuda midagi, ent kui suurem osa meist oma käitumist muudab, on ka muutus kokku suur,“ sõnab Uuemaa. Igaüks saab looduse heaks midagi ära teha, kas või tarbida vähem ja mõistlikult, eelistada kohalikku ja hooajalist toitu.

Keskkonnamuredele püüab lahendust leida ka tänavu tegevust alustanud kestliku maakasutuse tippkeskus, mida professor Uuemaa juhib. Keskuses otsitakse uudsete digilahenduste – kaugseire, masinõppe ja modelleerimise – abiga maakasutuse stsenaariume, mis oleksid süsinikuringe ja elurikkuse seisukohalt optimaalsed. Ühtlasi hinnatakse, kuivõrd saavad maa omanikud ja kasutajad neid eri stsenaariume järgida.

Andmepõhise otsustamise üks peamisi alustalasid on kvaliteetsed ruumiandmed. Paraku ei ole Uuemaa sõnul meie suutlikkus andmeid kasutada ja neid otsuste tegemiseks vajalikuks teabeks muundada pidanud sammu andmete tekke kiirusega. Suur abi võib olla tehisaru kasutamisest, kuid seegi eeldab teadmisi looduskeskkonna kohta.

Eelmisel aastal pälvis Evelyn Uuemaa Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et arendada satelliitandmetel ja masinõppel põhinevaid mudeleid, mis võimaldavad põllumeestel ja poliitikutel intensiivpõllumajanduse keskkonnamõju leevendamiseks planeerida maastikul looduspõhiseid lahendusi.

„Üritame luua uudset andmekuupi, mis võimaldab ruumiandmeid nii lokaalselt kui ka globaalselt kiiremini ja mugavamini analüüsida. Kui see osutub edukaks, suudame erinevaid satelliit- ja keskkonnaandmeid töödelda palju tõhusamalt,“ selgitab professor.

Lisaks luuakse teadusprojekti käigus globaalne mudel, mis aitab täpsemini tuvastada, kust ja kui palju kandub põllumajandusest pärinevat lämmastikku ja fosforit jõgedesse ja edasi merre. Selliseid mudeleid ei ole keegi veel niisugusel kujul rakendanud ja Uuemaa loodab ambitsioonika projekti koos oma töörühmaga edukalt ellu viia.

Evelyn Uuemaa on lõpetanud Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja keskkonnakaitse erialal. 2007. aastal kaitses ta doktoriväitekirja „Maastikuindeksid jõgede veekvaliteedi ja maastikumustri indikaatorina“. 2015. aastal pälvis Uuemaa Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandi ning suundus kaheks aastaks Uus-Meremaale Vee- ja Atmosfääriuuringute Instituuti järeldoktorantuuri.

Uuemaa on töötanud Tartu Ülikoolis geoinformaatika teaduri ja hiljem vanemteadurina. Alates 1. juulist 2023 on ta geoinformaatika professor. Ta juhib kestliku maakasutuse tippkeskust ja samuti maastikugeoinformaatika töörühma, kus arendatakse ruumiandmete analüüsi ja ruumilise modelleerimise masinõppemeetodeid.

Uuemaa kuulub Eesti Geoinformaatika Seltsi juhatusse ja Euroopa Geoinformaatika Ühingu nõukogusse.

UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.

Uurimistöö sisu ühe lausega

Arendan geoinformaatika meetodeid, mis võimaldavad keskkonnatingimuste mõõtmise tulemusi modelleerida maastiku või kogu riigi tasandil, kasutades ruumi-, sh satelliitandmeid.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Valdav osa looduskeskkonna kaardistamisest on siiani toimunud välitöödel. Välitööd on väga ressursimahukad, aga nende käigus saadud andmeid loetakse enamasti kõige täpsemaks. Välitöödel ei ole mõeldav kõiki kohti regulaarselt kaardistada, kuid tänu kaugseirele on meil võimekus saada andmeid iga ala kohta maailmas korra päevas või nädalas.

Minu teadustöö võimaldab ühendada kaugseireandmed maapealsete mõõtmisandmetega ja viia teadmised looduslikest protsessidest väikese uuritava ala tasandilt maastiku või riigi tasandile.

Parim osa tööst

Teadustöö parim osa on see, et saad tegelda väga mitmekesiste asjadega ning pidevalt midagi uut ja põnevat õppida. Õppetöös on parim see, kui näed, et tudengid saavad materjalist aru, loovad õpitu põhjal uusi seoseid ja leiavad nende ees seisvatele ülesannetele nutikaid lahendusi.

Huvipakkuvamad küsimused, mida uurida

Praegu tekitab põnevust, kas ja kui palju saame masinõppe abil prognoosida keskkonnanäitajaid või -tingimusi (nt elurikkust ja veekvaliteeti), kasutades ainult väheseid mõõtmisandmeid ja täiendades neid kaugseireandmetega. Lisaks on meil töörühmas testimisel uudne andmekuup, millest on huvitatud ka Euroopa Kosmoseagentuur. Kui see osutub edukaks, muutub ruumiandmete haldamine ja analüüsimine täielikult.

Olulisim avastus

Üllatavalt tihti töötavad lihtsad lahendused sama hästi kui keerukad. Võin kinnitada, et erinevate looduslike protsesside modelleerimisel saame üsna sageli hea tulemuse ka suhteliselt lihtsa mudeliga – juhul kui andmed on piisavalt head. Modelleerimisel on esinduslikud andmed väga olulised.

Akadeemiline eeskuju

Tööalaselt on mind inspireerinud mu esimene juhendaja emeriitdotsent Jüri Roosaare, kes õpetas mind asju nägema ja tegema süsteemselt, aga ka mu teine juhendaja professor Ülo Mander on mind innustanud oma lennukate ideedega.

Hobid

Töö ja laste kõrvalt väga palju vaba aega ei jäägi. Kuna mulle mu töö meeldib, siis võib öelda, et sageli on see ka hobi.

Maailmaga kursis

Tihti tulevad hommikusöögi taustaks kas ETV „Terevisioon“ või BBC uudised, kust saan olulisemad päevasündmused kätte. Erialaste trendidega hoian end kursis enamasti Twitteri kaudu.

Vaimne või füüsiline tervis?

Mõlemad. Füüsiline tervis aitab hoida vaimset ja vastupidi.

Tehis- või inimaru?

Kumbki täiendab teist.

Elu linnas või maal?

Olen elanud nii linnas kui ka maal. Üldiselt eelistan elukeskkonnana maad, aga pärast pikka aega maal elamist sain aru, kui palju ma kulutan sõidu peale aega, mida saaksin kasutada palju paremini. Lisaks on linnas palju teenuseid, mis maal on tihti kättesaamatud. Seega eelistan viimasel ajal linna töötamiseks ja maad puhkuseks.

Öökull või lõoke?

Sündinud olen lõokesena, aga viimastel aastatel õppinud edukalt olema ka öökull. Eriti grantide kirjutamisel töötab öökull millegipärast paremini ...

Lugemissoovitus

Kindlasti tasub lugeda Tim Marshalli raamatut „Geograafia vangid“ ja Erin Meyeri teost „The Culture Map“.

Parim viis puhata

Kõige parem on olla levist väljas, näiteks mägedes matkarajal. Järgmisena tulevad kokkamine, aiatööd ja ekraanivabad tegevused lastega vabas looduses. Vahel harva, eriti talvel, tuleb ette ka seda, et lihtsalt ei jõua midagi teha ja vaatan ühtejutti Netflixis mingi sarja ära.

Mida peaks teadma geoinformaatika kohta?

Geoinformaatika tegeleb geograafiliste andmete kogumise, analüüsimise ja visualiseerimisega. Seetõttu on geoinformaatika vajalik igal pool, sest kõik asjad paiknevad ruumis. Geoinformaatikaga tegeldes saab töötada väga paljude põnevate valdkondadega: seda rakendatakse maakasutuse ja transpordi planeerimisel, keskkonnakaitses, loodusvarade haldamisel, geoloogias, põllumajanduses ja mitmel pool mujal.

Mida loengusse tulles silmas pidada?

Küsi julgelt, rumalaid küsimusi pole olemas.