2023. aastal tähistas Tartu Ülikooli majandusteaduskond oma 85. aastapäeva. Majandushariduse andmise traditsioonid ulatuvad aga tagasi juba Academia Gustaviana aastatesse, kirjutavad Jüri Sepp ja Anne Reino.

Oma ajaloo jooksul on majandusteaduskond läbi teinud hulga vintsutusi ja reforme, kuid jäänud ellu, kasvanud ja arenenud ning on praegu mõjukaim majandusteaduse arendaja ja majandushariduse pakkuja Eestis.

Aga vaadakem minevikku! Huvitav fakt on see, et juba alates 1676. aastast pidi näiteks ajalooprofessor poliitika- ja haldusteemade kõrval lugema ökonoomikat ning matemaatikaprofessori ülesanne oli õpetada ka raamatupidamist.

Eesti Vabariigis hakati majandusteadust õpetama 1920. aasta suvel, mil õigusteaduskonna juurde moodustati kaubanduse osakond. Äsja loodud vabariik vajas ju majandusjuhte.

Iseseisev majandusteaduskond alustas tegevust 1938. aasta 1. jaanuaril – just seda sündmust tähistamegi teaduskonna sünnipäevana. Toona sai teaduskond Tartus eksisteerida küll vaid üürikest aega, sest 1940. aastal otsustati see üle viia Tallinna.

Kui poliitiline ökonoomia kõrvale jätta, siis majanduse õpetamine taastati alles 1954. aastal – sedagi väga väikeses mahus ja taas kord õigusteaduskonnaga ühendatult. Siiski suudeti 1960. aastate teisel poolel suunata majandusõpetuse andmist nii, et oleks tagatud ülikoolile vastav akadeemilisus ja teadustöö areng. Majandusteaduskond taastati lõpuks 1968. aastal.

1980-ndate lõpuni vastutas Tartu Ülikooli majandusteaduskond nn ringlussfääri, s.o kaubanduse ja rahanduse spetsialistide ettevalmistamise eest. Lisaks koolitati majandusküberneetika erialal analüütikuid. Läheneva uue aja hõngu tõi välismajanduse eriala avamine.

Taasiseseisvumine ja õppereformid

Majandushariduse sisu reformi kõrval oli siirdeperioodi suurimaid muudatusi see, et teaduskonnas kaotati õppekavade killustatus. 1991. aastal avati majandusteaduse õppekava, mida praegu täiendab ingliskeelne ärijuhtimise kava. Juba 1995./1996. õppeaastal loodi kaugõppe vormis toimiv avatud ülikool, mis sobis töötavatele tudengitele.

Haridusmaastiku tegi paindlikumaks 3+2-skeem, millega majandusteaduskond koos ülejäänud ülikooliga alustas 2002. aastal. See avas tee majanduse magistriõppesse ka neile, kel oli muu haridustaust.

Majandusteaduskond on alati olnud agar pakkuma haridust, mille järele on tööturul vajadus. Praegu õpetame magistriastmel nii eesti kui ka inglise keeles. Eestikeelsed õppekavad „Kaasaegne majandus“ ja „Strateegiline juhtimine“ on õppijate seas populaarsed just seetõttu, et neis põimitakse tugevat teooriat ja praktikat ning õppekorraldus on õppijasõbralik. Ingliskeelses magistriõppes saab valida matemaatilise majandusteaduse, innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise ning tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute vahel.

Kahe viimati mainitu õpetamine toimub koostöös teiste instituutide ja valdkondadega. Uute paindlike võimalustena on lisandunud üheaastased magistrikavad ja mikrokraadiprogrammid.

Muidugi ei saa mööda minna ka majandusteaduse doktoriõppest, mis valmistab ette nii akadeemilist järelkasvu kui ka kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste. Väga oluline tegur doktoriõppe efektiivsuse saavutamisel oli majandusteaduste doktorikooli loomine 2005. aastal Euroopa Liidu toel. Selleks omakorda oli hoogu andnud varasem euroteaduskond, mis oli toonud majandusharidusse värskeid tuuli ja teadmisi kõikjalt maailmast.

Majandusteaduskond on alati panustanud ka täiendusõppesse: juba alates 2002. aastast tegutseb Tallinnas majandusteaduskonna kaugkoolituskeskus, kus pakutakse eriilmelisi koolitusprogramme. Teaduskonna töötajad koolitavad ja nõustavad ettevõtteid ja organisatsioone.

Majandusteaduskond võib mitmete näitajate poolest pidada end Eesti parimaks erialaseks teaduskeskuseks. Sellest räägib muu hulgas kõrgeim koht rahvusvahelistes edetabelites, näiteks Times Higher Educationi maailma ülikoolide pingereas kuulume 250 parima majandusteaduskonna hulka.

Muutuv teadus ja juhtimine

Siirderiikides elas majandusteadus seoses süsteemivahetusega üle suure šoki. Käsumajanduse käsitlemise asemel tuli süveneda turumajanduse probleemidesse. See nõudis ka meie teaduskonna inimestelt tõsist kohanemist ja ümberõppimist, mis pärssis esialgu teadustulemusi. Aastatuhande vahetusel olid publikatsioonideks pigem õpikud ja muud õppevahendid, millega õppejõud lõid endale ja üliõpilastele aluse uudseks õppe- ja teadustööks.

Esimesel reformikümnendil, kuni 2004. aastani toetas teaduskond õpikute avaldamist ja see andis imehäid tulemusi. Ainulaadses sarjas ilmus aastail 1995–2005 täpselt sada õpikut, kusjuures esimese nelja aastaga 60! Seejärel keskendusime teaduspublikatsioonidele. Pidevalt kasvas kõrgema kategooriaga publikatsioonide osatähtsus, tõustes praktiliselt nullist 50%-ni. Järk-järgult on kasvanud ka publitseerimiseks kasutatud ajakirjade mõjufaktor ja meie autoritele viitamine nii koguarvudes kui ka ühe publikatsiooni kohta.

Teaduskonna töötajad on olnud edukad projektikirjutajad ja see on toonud kaasa teadusraha osatähtsuse märkimisväärse tõusu eelarves. Kui 1990. aastatel moodustas teadusraha teaduskonna eelarves 5–10%, siis nüüd umbes 50%. Teadusuuringutes on enim tähelepanu leidnud Eesti majanduse struktuur, tööjõuturg ja konkurentsivõime, ettevõtete rahvusvahelistumine, innovatsioon ning juhtimine.

Õppe- ja teadustööd on toetanud ajaga kaasas käiv organisatsioon ja juhtimisskeem. Kui nõukogude ülikoolist saime päranduseks kateedritega teaduskonna, siis 1991. aastal mindi üle õppetoolidele, mis vastutavad spetsiifiliste erialade akadeemilise arengu eest. Praegu kuulub majandusteaduskond sotsiaalteaduste valdkonna koosseisu, mis toetab erialaülese õppe- ja teadustöö tegemist.

Aastate jooksul on teaduskond korduvalt kolinud ning sellega oma töö- ja õppetingimusi parandanud. Suur hüpe toimus 1977. aastal, kui kolisime Vanemuise 46 õppehoonest Nooruse tänavale, kus jagasime maja Tervishoiukõrgkooliga. 1999. aasta kevadel alustasime aga juba kesklinnas, Emajõe kaldal Oeconomicumis. Pärast maja lammutamist tegutsesime ajutisel pinnal Liivi tänaval ning alates 2020. aasta algusest tunneme rõõmu elust Eesti moodsaimas, Delta õppehoones.

Quo vadis, majandusteaduskond?

Praegu võib kinnitada, et majandusteaduskond elab hästi. Meil on aktiivsed särasilmsed tudengid, kes soovivad arendada ennast ja Eesti riiki. Teaduskonnas õpib rohkelt rahvusvahelisi üliõpilasi, kes toovad siia erinevaid kultuure ja maailmavaateid. Välismaalasi on ka töötajate hulgas. Teaduskond on avatud ja arenev.

2023. aastal on teaduskonnas 95 töötajat (74 täistöökohta). On toimunud põlvkondade vahetus: vanad väärikad professorid emeriteeruvad ja noored võtavad neilt teatepulga üle. Kuigi akadeemilise karjääri atraktiivsus Eestis on küsitav ning järelkasvu mure kriitiline, on meil siiski õnnestunud tagada nii õppe- kui ka teadustöö kõrge kvaliteet. Rõõmustavalt palju teeme koostööd praktikutega, kelle kaasamine rikastab akadeemilist õpet. Üliõpilaste kasvav arv veenab, et oleme õigel teel.

Majandusteaduskonnal on jõudu ja tahet teha koostööd väga erinevate partneritega: meid on üles leidnud nimekad ettevõtted ja idufirmad, avaliku sektori organisatsioonid ning mainekad ülikoolid kogu maailmast. Suurematest koostööprojektidest väärivad esiletõstmist rahvusvahelised projektid (Creative Destruction Lab (CDL), koostöö Wharton Business Schooliga), aga ka kohalikud algatused Futulab, Startup Lab ja teised. Just majandusteaduskonnast on välja kasvanud ka Startup Day idee.

Head meelt teeb see, et majandusteaduskonna tudengid on aluse pannud turundus- ja investeerimisklubile, mis kasvavad ja kaasavad huvilisi kogu ülikoolist. Rõõm on sellestki, et meie akadeemilised töötajad on hinnatud eksperdid nii ülikooli otsustuskogudes kui ka ülikoolist väljaspool. Töötajate tagalat kindlustavad reibas turundustiim ning usaldusväärne ja kohusetundlik tugipersonal. Just nii – töötajad, tudengid ja vilistlased üheskoos – loome teaduskonnale kindla tuleviku. Vivat, crescat, floreat!