Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru uurib, kui tervislik on Eesti elukeskkond, kuidas negatiivsed keskkonnategurid meie tervist mõjutavad ja mil viisil saab seda mõju vähendada.

Keskkond avaldab nii meie füüsilisele kui ka vaimsele tervisele mõju kogu elukaare jooksul. Ebasoodsa keskkonnamõjutagajärjel võivad lapsed sündida enneaegsena või liiga väiksena, mistõttu neil võib olla rohkem kroonilisi haigusi ja vähem tervena elatud aastaid.

„Inimestel on hulk väärarusaamu. Paljudel on raske mõista näiteks seda, kuidas meile nii loomupärane asi nagu ahiküte saab olla tervisele kahjulik või kuidas inimesed vastutavad kliimamuutuste eest. Õnneks on teadlikkus neil teemadel aja jooksul paranenud,“ räägib Orru.

Rahvatervist mõjutab Orru sõnul keskkonnateguritest enim õhusaaste – see põhjustab igal aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma. Suurt tervisemõju avaldavad ka järjest kasvav keskkonnamüra ja kliimamuutuste tõttu sagenevad kuumalained. Tervisevaldkonnas on probleemiks ebavõrdsus: näiteks idavirulaste oodatav eluiga on üle nelja aasta lühem kui harjumaalastel.

„Praegu tehakse liiga palju otsuseid poliitiliselt, meil on vaja rohkem teaduspõhist mõtlemist. Teadlasi tuleks enam kuulata ja ka teadlased ise peaks enam mõtlema, kuidas oma teadmisi inimestele lähemale tuua,“ ütleb Orru, kes on avaldanud arvukalt artikleid nii kõrgetasemelistes teadusajakirjades kui ka Eesti meedias. Tema kinnitusel peaks ühiskond aru saama, et doktorikraadiga inimesi on vaja ka otsustajate ja poliitikakujundajate hulka ning ettevõtlusesse, sest vaid nii jõuame teaduspõhisesse ühiskonda.

Hans Orru on hariduse saanud ning õppe- ja teadustööd teinud Tartu ja Umeå ülikoolis, samuti töötanud külalisprofessorina Kesk-Aasia meditsiiniülikoolides. Ta on võtnud eksperdina osa arengukavade ja mõjuhinnangute koostamisest, kuulub Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse eksperdikogusse ning on valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kuuenda mõjuhinnangu kaasautor. Alates 2022. aasta septembrist on Hans Orru Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor.

UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.

Uurimistöö sisu mõne lausega

Uurin seda, kuidas negatiivse mõjuga keskkonnategurid, nagu õhusaaste, müra, keskkonnakemikaalid, äärmuslikud ilmaolud jmt meie tervist mõjutavad, kuidas inimesed neid terviseriske tajuvad ja mil moel saaks nende tegurite mõju vähendada.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Meie ülesanne on näidata terviseohte ja pakkuda lahendusi nende vähendamiseks. Probleemide teadvustamine on aidanud kaasa näiteks õhusaastet vähendavate meetmete rakendamisele, tänu millele on paranenud õhukvaliteet. Eestis on muudetud kuuma ilma hoiatuskriteeriume ja tervis on saanud oluliseks teemaks mitmes arengukavas. Suur tunnustus on see, kui tavalised inimesed tulevad rääkima, et nad on minu jagatud info alusel oma käitumist muutnud.

Parim osa teadus- ja õppetööst

Parim osa on see, kui sa näed, et üliõpilased saavad targemaks ja neil silmad säravad.

Kõige suurem avastus

Ma loodan, et see kõige suurem avastus on veel ees! Siiani oleme Eesti kontekstis näidanud õhusaaste, müra ja äärmuslike ilmaolude tervisekahju ning -probleemide mitmekihilisust Ida-Virumaal. Maailma kontekstis olen tegelenud kliimamuutuste ja õhukvaliteedi seoste väljaselgitamisega, millest sai kirjutatud ka viimases valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hindamisraportis. Meie valdkonnas on päris raske avastada midagi täiesti uut, kui just ei hakka uurima mõnda kemikaali, mida veel keegi uurinud ei ole. Mitmel puhul on aga meie uuringute alusel saanud teadmised palju selgemaks.

Kõige põnevamad teemad, mida uurida

Minu jaoks on väga huvitav teema idavirulaste elukeskkond ja tervis – just tervisealase ebavõrdsuse taga olevate probleemide ja tegurite mitmekihilisus. Alguses oli uurimisteemaks välisõhk, siis tulid kliimamuutused, müra, siseõhk, biomonitooring ning viimasel ajal ka pestitsiidijäägid, mis on juba peaaegu „raketiteadus“.

Akadeemiline eeskuju

Ma ei saa öelda, et mul on üks ja ainus eeskuju. Keskkonnaepidemioloogid, keda olen alati imetlenud, on Joel Schwartz Harvardi Ülikoolist ja Bert Brunekreef Utrechti Ülikoolist. Eeskätt tänu nende põhjalikkusele ja sõnaselgusele ning nende teadustulemuste põhjal on tehtud tähtsaid otsuseid, nagu plii keelustamine mootorikütustes või eriti peente osakeste sisalduse piiramine.

Hobid

Kuna mul on neli last, siis kulub päris palju aega nende peale, ent suurt osa hobidest saab juba koos nendega harrastada. Näiteks oleme tihti koos matkanud, möödunud sügisel käisin kahe vanema lapsega Tartu linnamaratoni 10 km distantsil ning sel talvel Viru, Alutaguse jt suusamaratonidel. Viimased kümmekond aastat olen tantsinud ka rahvatantsu Upsijate rühmas.

Maailmaga kursis

Kuna suurem osa lugemist on inglise keeles, siis on hea lugeda uudiseid eesti keeles – enamasti kasutan selleks Postimehe kodulehte.

Elu linnas või maal?

Elu linnas, sest nii kulub vähem aega sõitmise peale.

Vaimne või füüsiline tervis?

Füüsiline tervis, sest see loob aluse vaimsele tervisele.

Teadus või õppetöö?

Mulle meeldib nende kombineerimine.

Töö üksi või rühmas?

Töö rühmas, sest nii jõuab rohkem ja mitu pead on ikka mitu pead.

Zoom või näost näkku kohtumine?

Kindlasti näost näkku, sest see loob ikka hoopis teise tunde.

Lugemine või kirjutamine?

Kirjutamine.

Lugemis-, vaatamis- või kuulamissoovitus

Viimaste aastate üks müstilisemaid raamatuid on olnud Peter Stammi „Agnes“, filmidest on mind väga köitnud „EternalSunshine of the Spotless Mind“ („Karge meele igavene sära“ ­– toim.) ja Eesti muusikas paelub mind Kadri Voorand.

Parim viis puhata

Minna loodusesse sportima.

Mida peaks igaüks keskkonnatervishoiu kohta teadma?

Keskkonnal on ülimalt tähtis osa inimese tervise kujundamisel – on väga oluline, kui puhas on õhk, mida ma hingan, vesi, mida joon, söök, mida söön, müra ja kiirusfoon, mille mõjualas ma viibin, jne.

Soovitus loengusse tulijatele

Küsige ja arutlege, siis on kõigil palju lõbusam!