Järgmise aasta aprillis toimub Tartu ülikooli institutsionaalne akrediteerimine ehk välishindamine. Uue süsteemi järgi on igal kõrgkoolil kohustus see protsess seitsme aasta jooksul läbida. TÜ läbib hindamist esmakordselt.

Tartu ülikool ajastas koostöös Eesti kõrghariduse akrediteerimiskeskusega välishindamise 2015. aasta algusesse, et seostada kehtiva arengukava hindamine ülikooli uue arengukava koostamisega. Akrediteerimise käigus antakse hinnang ülikooli tegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavusele õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.

Selle ühe osana valmib käesoleva aasta jooksul eneseanalüüsi aruanne, mis käsitleb ülikooli neljast aspektist: organisatsiooni juhtimine ja toimimine, õppetegevus, teadus-, arendus- või muu loometegevus ning ühiskonna teenimine.

Rektoraadi büroo juhataja Annika Tina sõnul ongi enesehindamine institutsionaalse akrediteerimise protsessi kõige väärtuslikum osa. «Enesehindamise soovime läbi viia ülikooli ja valdkondade juhtide eestvedamisel ning ülikooli liikmeid kaasavalt ja selle esmane eesmärk on ülikooli toimimise parendamine,» selgitas Tina.

Enesehindamise tulemused saab aluseks võtta ülikooli arengukava rakenduskava ning tulemusnäitajate väljatöötamisel, seepärast on eesmärgiks seatud nende kahe protsessi ühildamine ülikooli sees.

Mitmes järgus eneseanalüüs

Eneseanalüüsi aruande kirjutamise võib omakorda jagada kolme etappi. Esimene neist lõppeb juunis, mil kava kohaselt kinnitab TÜ nõukogu ülikooli uue arengukava ning tugiüksused koostöös teaduskondade, kolledžite ja asutustega on ette valmistanud eneseanalüüsi aruande esimese kavandi.

Teine oluline teetähis jõuab kätte septembris, mil toimuvad valdkondlikud seminarid, kus institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande kavandi alusel tehakse ülikooli tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs ning arutatakse arengukava rakenduskava ja tulemusnäitajaid.

Novembris, protsessi kolmanda etapi käigus tutvustatakse nii arengukava rakenduskava kui ka institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande tulemusi eri otsustuskogudes.

2014. aasta lõpuks valmivad tehtud töö tulemusena eneseanalüüsi aruanne ja arengukava interaktiivne keskkond koos tegevuskavaga, kus tuuakse välja ka 2015. aasta eesmärgid.

Järgmise aasta aprillis võtab Tartu ülikool vastu hindamiskomisjoni liikmed, kes tutvuvad külastuse ajal ülikooli normdokumentide, andmestike, infosüsteemide ja infrastruktuuriga ning intervjueerivad kõrgkooli töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja tööandjaid.

Hindamiskomisjon otsustab nii ülikooli poolt koostatud analüüsi kui ka oma külastuse põhjal kõrghariduse kvaliteedimärgi andmise Tartu ülikoolile. Lisaks võib kõrgkool pälvida ka tunnustust vääriva lisamärke mõnes hindamiskategoorias.

Kasulik on olla aus

TÜ õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul, kes on ka ise välishindajate koolituse läbinud, on kõige olulisem akrediteerimiseks ettevalmistumisel aru saada ja lähtuda põhimõttest, et ülikool teeb seda eelkõige iseenda jaoks.

«See tähendab, et tuleb olla esmajoones aus iseenda suhtes, adekvaatselt ära tunda oma tugevused, aga ka parendusvaldkonnad. Akrediteerijate ülesanne ei ole ju halvustada ega vigu otsida, vaid anda kõrvaltvaatajana hinnang sellele, kas ülikool tegutseb enda poolt seatud eesmärkide suunas läbimõeldult, tulemuslikult ja kvaliteedile orienteeritult, täites seejuures ülikoolidele seadustega kehtestatud nõudeid,» täpsustas Rutiku.

Kõrgkoolide eneseanalüüsi aruandeid lugedes torkavat kahjuks sageli silma just see, et aruanne ei ole koostatud enesekriitiliselt ega põhjalikult, vaid on üritatud kas juhendis näpuga järge ajades kõik read n-ö täis kirjutada või hoopis akrediteerijatele võimalikult soodsat muljet jätta.

Selles ei ole Rutiku sõnul iseenesest midagi halba. Kindlasti tulebki akrediteerimisel oma tugevusi rõhutada. Küll on lugu aga rumal siis, kui akrediteerijad kõrgkooli külastusel eneseanalüüsis kirjeldatule kinnitust ei leia või hoopis vastupidist näevad.

«Kui Tartu ülikool võtab institutsionaalset akrediteerimist mitte kui kohustust, vaid võimalust põhjalikuks enesesse süüvimiseks, oma tegevusele hinnangu andmiseks, ülikoolisiseste parimate praktikate, tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamiseks, võidab ülikool minu arvates sellest väga palju: me saame omaenda toimimisest parema pildi ning oskame ise paremini oma edasist arengut kavandada ja mõtestada,» rääkis Rutiku.

Eestis on institutsionaalse akrediteerimise juba läbinud kaheksa kõrgkooli, nende seas ka Eesti maaülikool. Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool läbivad institutsionaalse akrediteerimise sel aastal.

Tasub teada

Miks on institutsionaalne akrediteerimine (IA) vajalik kui kõrgkooli õppekavagrupid on üleminekuhindamisel saanud tähtajatu õppe läbiviimise õiguse?

Üleminekuhindamise raames hinnati õppe kvaliteeti, ressursse ja jätkusuutlikkust õppekavagrupiti. Institutsionaalne akrediteerimine annab tagasisidet kõrgkooli toimimise kohta tervikuna.

Mida IA raames hinnatakse?

Eksperdid võtavad hindamisel aluseks kõrgkooli eneseanalüüsi aruande ja hindamiskülastusel saadud info. Hinnatakse kõrgkooli juhtimist ja toimimist tervikuna, sh personali, rahaliste vahendite ja taristu juhtimist, õppetegevust (õppetegevuse tulemuslikkust ja üliõpilaskonna kujunemist, õppekavaarendust, üliõpilaste akadeemilist edasijõudmist ja hindamist, õppimise toetamist), teadus- , arendus- ja muu loometegevuse tulemuslikkust ja ressursse, üliõpilastööde juhendamist ja doktoriõpet. Lisaks analüüsitakse kõrgkooli seoseid laiemalt ühiskonnaga täiendkoolituse, oma tegevuse populariseerimise, kutse- ja erialaliitudes osalemise jm avalikkusele suunatud tegevuste kaudu.

Kes hindavad?

Hindamiskomisjonis on neli kuni kuus liiget, sh vähemalt üks komisjoni liige väljastpoolt kõrgkoole, üks liige väljastpoolt Eestit, üks üliõpilane. Hindamisekspertidel on varasem kõrgkooli hindamise kogemus ning vähemalt ühel liikmel ka kõrgkooli juhtimise kogemus. Kõik komisjoni liikmed läbivad enne kõrgkooli hindamiskülastust Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) koolituse.

Millised on võimalikud IA otsused? Kes võtab vastu IA otsused?

Otsuse kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise kohta kolmeks või seitsmeks aastaks või otsuse kõrgkooli mitte akrediteerida teeb EKKA hindamisnõukogu võttes aluseks kõrgkooli eneseanalüüsi aruande, hindamiskomisjoni hinnangud ja kõrgkooli kommentaarid.

Kust leiab informatsiooni IA aruannete ja otsuste kohta?

Institutsionaalse akrediteerimise aruanded ja otsused on avalikud ning leitavad EKKA kodulehelt ekka.archimedes.ee ja EKKA andmebaasist. Esimesed hindamisotsused tehti EKKA hindamisnõukogu poolt 2012.aastal.

Allikas: Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur