Skeletilihaskude on tulenevalt ehitusest ja funktsioonist tähelepanuväärne koeliik. Rakud, mis skeletilihaskoe moodustavad, on oma mõõtmetelt suured, keeruka ehitusega, hulktuumsed ning müogeneesi käigus jagunemistsüklist väljunud.

Hoolimata konservatiivsest muljest on skeletilihaskoe kohanemis-, arengu- ja taastumisvõime avaldumine hämmastava ulatusega.

Näited nii jõuvõimekuse arengu kui ka lihasmassi regulatsiooni kohta on mõtlemapanevad. Samas ei ole kõik protsessid, mis lihaskoes aset leiavad meeldiva iseloomuga – on teada, et vananemise käigus langevad nii lihasmass kui ka lihasjõud ning halveneb liigutuste koordinatsioon.

Samal ajal teame võrdlemisi hästi, et regeneratiivse potentsiaali avaldumine ja eriti selle efektiivsus sõltuvad suurel määral lihaskoe seisundist. Seega on põhjendatud küsimused, millised on kohanemis- ja regeneratsioonivõime aluseks olevad mehhanismid, kuidas neid reguleeritakse ning kui hästi me neid tunneme.

Skeletilihaskoe kohanemisreaktsioonide mõistmisel on huvitavaks faktoriks selle heterogeenne ehitus, mis ühelt poolt komplitseerib, kuid teiselt poolt hoopis rikastab kohanemisprotsesside dünaamika, ulatuse ning arengusuundade käsitlemist.

Professor Priit Kaasik lõpetas TÜ kehakultuuriteaduskonna 1991. aastal ning kaitses doktorikraadi liikumis-ja sporditeaduste alal 2004. aastal. Doktoritöö pealkiri oli «Composition and Turnover of Myofibrillar Proteins in Volume-Overtrained and Glucocorticoid Caused Myopathic Skeletal Muscle».

Priit Kaasik on Tartu ülikoolis töötanud alates 1992. aastast teaduri, lektori, dotsendi ja professori ametikohtadel.

Aastatel 2004–2013 oli Kaasik spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi juhataja, alates 2013 kehakultuuriteaduskonna dekaan.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on olnud seotud skeletilihasvalkude uuenemise dünaamika, skeletilihaskoe regeneratsioonivõime ja ülekoormuse erinevate aspektide uurimisega.